Metsastuv tundra kiirendab kliimasoojenemist
 Toimetas Laur Kanger Tundrast näikse kliimasoojenemise mõjul mets saavat. Teadlased on täheldanud, et mõnekümne aastaga on arktilise tundra põõsastest sirgunud puud. Tekkinud metsatukad võivad üle tundra levides märkimisväärselt kiirendada globaalset soojenemist, vahendabPhysorg.com.  Soome ja Oxfordi teadlased uurisid lähemalt 100 000 ruutkilomeetrist tundraala Euraasia  kirdeosas. See ulatub Siberist Soomeni. Andmeid koguti nii välitöödel kui satelliidipiltidelt. Selgus, et 8-15 protsenti sealsetest paju ja lepapõõsastikest olid kasvanud 30-40 aastaga enam kui kahemeetristeks puudeks.  Metsastumisega kaasnevate keskkonnamõjude uuring näitab, et see võib kaasa tuua sajandi teises pooles keskmise temperatuuri tõusu 1-2 kraadi võrra.  Teadlaste sõnul oli selline areng üllatuslik. Varasemalt on oletatud, et kliimasoojenemise mõjul hakkab põhjapoolkera mets tundrale peale tungima. Selline protsess võinuks võtta sajandeid. Nüüd tuleb välja, et metsaks kasvavad hoopis kohalikud põõsad ja seda oodatust palju kiiremini.  Põõsastike metsaga asendumine mõjutab aga otseselt seda, kui palju päikesevalgust maastikult tagasi peegeldamata jääb. Arktikas on nimelt kevadel ja sügisel põõsad lumevaiba all ja seepärast on tagasi peegeldunud päikesevalguse hulk suurem. Puud kõrguvad üle lumiste väljade ja loovad nõnda tumeda valgust neelava maastiku. See paneb aga niigi soojeneva kliima veelgi kiiremini temperatuuri tõstma.  Tõsi küll, vaatlusalune piirkond on Golfi hoovuselt kanduva sooja õhu mõjul ülejäänud tundrast nagunii soojem, kuid ometi on sealgi toimuvad protsessid indikaatoriks ülejäänud arktilisi alasid eesootavale.  Vastav uurimus ilmus ajakirjas Nature Climate Change.
