Ehisamadiini pea värv räägib linnu iseloomust
Toimetas Laur Kanger Inimesega tuleb enne tükk aega juttu ajada, kui hakkad aru saama, milline ta iseloom õigupoolest on. Austraalias elavatel ehisamadiinidel on kõik juba eemalt selge. Sellest, kui seltsiva linnuga tegu on, annab aimu tema pea värv, vahendab Physorg.com.  Nii on näiteks punase peaga lindudel kalduvus agressiivsusele. Musta peaga linnud on aga vaprad ja riskialtimad kui teised. Teadlaste hinnangul on värvid olulised just selleks, et teistele märku anda, kellega tegu ja kas sellise tegelasega ikka maksab semutseda või tüli norida.  Esimest korda hakkasid teadlased loomade värvi ja nende iseloomujoonte vahel seoseid märkama  paarikümne aasta eest. Punane on seejuures andnud sageli tunnistust agressiivsusest näiteks ka roomajate, primaatide ja isegi inimeste puhul.  Teadlaste sõnul saab aga pidada isendi käitumist teatud moel tema iseloomujooneks üksnes siis, kui see kordub teatud aja jooksul. Briti teadlased otsustasid seda lähemalt uurida värviliste ehisamadiinide puhul. Nende lindude seas on nii punase, musta, kui vahel harva ka kollase peaga isendeid.  Teadlastele pakkus nende puhul huvi kolm iseärasust – agressiivsus, vaprus ja riskivalmidus. Vapruse tuvastamiseks jälgiti, kui innukalt uurivad linnud tundmatuid objekte. Riskivalmiduse mõõtmisel oli abiks papist välja lõigatud tüüpiliste vaenlaste siluettide näitamine. Agressiivsuse ilminguid jälgiti näljaste lindude paarile välja pandud sööda juures, kuhu mahtus maiustama korraga vaid üks isend.  Selgus, et punase peaga linnud olid musta peaga isenditest agaramad teisi välja tõrjuma või avatud nokaga ähvardama. Seega võib neid pidada keevalisteks.  Musta peaga linnud söandasid aga pärast vaenlase silueti nägemist punapeadest kiiremini söögilauale tulla. Seega võib neid pidada riskialteiks. Samuti käisid musta peaga linnud punastest agaramalt tundmatuid objekte uudistamas ja katsumas, ilmutades suuremat vaprust.  Teadlaste hinnangul annab selline peade värvus lindudele võimaluse suures karjas kiiremini otsusele jõuda, kellega ühte hoida ja keda vältida. Nüüd soovivad teadlased välja selgitada, milline on lindude värvist lähtuv taktikaline käitumine. Kas mustad ja punased hoiavad omaette või mitte? Samuti on huvitav, millist  kasu üks või teine otsus lindudele toob.  Ühest varasemast uuringust ilmnes, et kui kollase peaga lindudel värvida suled punaseks, siis hakkasid mustad neid vältima.  Briti teadlaste uuring ilmus ajakirjas Animal Behavior.
