Mererohul on kasvuhoonegaaside vähendamisel võtmeroll
 Toimetas Laur Kanger Mererohi on atmosfäärist süsihappegaasi neelamisel poole tõhusam kui rohelised metsad. Seega näevad teadlased neis kliimasoojenemisega võitlemisel märkimisväärset abivahendit, vahendab Scienceblog.com.  Ajakirjas Nature Geoscience ilmunud artikkel on esimene, mis analüüsib ulatuslikult mererohu rolli süsiniku talletajana. Selgus, et rannikuäärsed mererohuväljad võivad koguda 83 000 tonni süsinikku ühe ruutkilomeetri kohta. Kogutut talletavad nad pinnases. Metsa puhul on see näitaja sama suure pindala kohta 30 000 tonni.  Nii on mererohuväljad, mis hõlmavad kõigest 0,2 protsenti ookeanide kogupinnast, vastutavad selle eest, et matta igal aastal 10 protsenti kogu atmosfääri lenduvast süsinikust. Seepärast on nende kaitse ja säilitamine kasvuhoonegaaside vähendamise seisukohalt võtmetähtsusega.   Ometi on mererohu kasvualad maailma ühed ohustatumad ökosüsteemid. Ligi kolmandik nende ajaloolistest kasvukohtadest on hävinud. Ennekõike on seda põhjustanud veekvaliteedi langus ja veekogude süvendamine. Igal aastal kaob veel 1,5 protsenti mererohuniitudest. Nende hävitamine võib aga põhjustada veerandi võrra suurema süsiniku  õhku paiskumise kui metsade maha võtmise puhul juhtuda võiks.  Peale süsiniku neelamise on mererohul muidki tähtsaid ülesandeid. Nad filtreerivad ookeanisetteid, kaitsevad rannikualasid üleujutuste ja tormide eest ning pakuvad kaladele rikkalikku elupaika.
