Hubble annab aimu Linnutee lõpust
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Astronoomid on Hubble'i kosmoseteleskoobi ülesvõtteid kasutades seadnud Andromeeda ja Linnutee galaktika kokkupõrkeajale selle omaliikumise mõõtmisega kitsamad ajalised piirid. Nelja miljardi aasta pärast toimuva galaktilise kohtumise järel võtab nende täielik ühinemine aega veel ligi kolm miljardit aastat.   Fakt, et Linnutee ja Andromeeda galaktika lähenevad teineteisele kiirusega 400 000 km/h on olnud teada juba kümneid aastaid. Samal ajal ei ole täielikult kindel olnud, kas galaktikad ühinevad kokkupõrke tagajärjel täielikult või pelgalt riivavad teineteist. Astronoomid on seni mõõtnud vaid galaktika otsest lähenemiskiirust. Roeland van der Marel ja Sangmo Tony Sohn otsustasid küsimusse Hubble'i kosmoseteleskoopi kasutades selgust tuua.   Andromeeda külgsuunas toimuva nihke teada saamiseks võrdlesid nad 2002. ja 2010. aastal tehtud fotode alusel  galaktika erinevates regioonides asuva ligikaudu 15 000 tähe asukohta. Tegu on esimese korraga, kui Andromeeda omaliikumisele täpne hinnang antud on. Vaatlusandmed annavad märku, et Linnuteed enam nelja miljardi aasta pärast sellisena ei eksisteeri. Ühinemine on täielik ning Andromeeda ja Linnutee galaktikast moodustub korrapärane elliptiline galaktika, mis on kohalikus universumis äärmiselt laialt levinud galaktikatüüp.   Kuigi tähed neid lahutavate vahemaade tõttu otseselt kokku ei põrka, on nende gravitatsiooniline mõju piisav, et planeedisüsteemide sh. Päikesesüsteemi asukohta galaktika keskme suhtes muuta. Simulatsioonide kohaselt lennutatakse see uue galaktika keskmest 26 000 valgusaasta kaugusele, 10% tõenäosusega veelgi kaugemale – rohkem kui 160 000 valgusaasta kaugusele kokkupõrke keskmest. Ühinemine käivitab ka uute tähtede moodustumise laine. Samas on tõenäoline, et moodustuvasse galaktikasse haaratakse ka Andromeeda satelliitgalaktika M33.   Samuti annavad tehtud täpsemad mõõtmised aimu Kohaliku Galaktikarühma üldisest arengust. Töörühm loodab kahe aasta jooksul Andromeeda külgliikumist veelgi täpsemalt mõõta kasutades 'vee-maseriteks' kutsutavate objektide gruppe. Viimaste eredaid raadiolainete emissioone seostatakse tihedalt uute tähtede moodustumisega.   Töörühma uurimused ilmuvad ajakirjas Astrophysical Journal. I uurimus II uurimus III uurimus 
