Maitsvad tomatid jõuavad viie aasta pärast poodi tagasi
 Toimetas Laur Kanger Tomati genoomi järjestanud teadlased lubavad, et üsna pea saavad poetomatid koduselt magusa maitse. Samuti võib saadud teave viia taimekaitsemürkide kasutamise vähendamiseni. Ühtlasi tõuseks geneetilise muundamise asemel taas rohkem au sisse traditsioonilised kasvatusmeetodid, vahendab BBC ajakirjas Nature ilmunud artiklit.  Tomatisortide valik poes on küll viimase paarikümne aasta jooksul mitmekordistunud, kuid ostjate sõnul on see toimunud suuresti viljade maitseomaduste arvelt. Teadlaste sõnul on selle taga mitteküpsemist soodustava mutantgeeni kasutamine. Tegemist on loomuliku geenimutatsiooniga, mida on hakatud kunstlikult kasutama, et pikendada viljade eluiga poeriiulitel. Kui aga küpsemisprotsessi aeglustada, siis paratamtult aeglustub ka viljade maitseomaduste ja värvi kujunemine.  Nüüd, kus tomati genoom on järjestatud, on teadlastel võimalik sealt leida üles just see geen, mis hoolitseb vilja maitseomaduste eest. Nii võiks tomat jätkuvalt kaua säilida, kuid oleks seejuures ka kutsuvalt punane ja magus.  Genoomi järjestamisel saadud info võimaldab ka sordiaretust edendada. Meelepärased variatsioonid saadakse rutem valmis ja nii saab neid ka kiiremini kasvatama hakata.  Teadlaste lubadused kõlavad ilmselt mesijutuna, kuid tekitavad arvatavasti ka uusi hirme seoses geenmuundatud organismide ümber keerlevate tondijuttudega. Siinkohal meenutatakse 1990ndail geenimuundamiste teel saadud tomatiliiki Flavr Savr, mille kasvatamisest loodetud majanduslik võit jäi tulemata, sest inimesed olid uue meetodi suhtes umbusklikud.  Teadlaste sõnul võimaldab kogu genoomiinfo olemasolu lihtsalt kiiremat sordiaretust, mis annab häid tulemusi ka traditsiooniliste kasvatusmeetoditega.
