Kuidas lill teab, millal õitseda?
 Toimetas Laur Kanger Kevad on õite aeg. Kuidas aga lilled teavad, et just nüüd oma õied lahti lüüa? Teadlased on jõudnud viimaste seni tundmata peensusteni, mis taimedel seda mehhanismi juhivad. Rolli mängib rida molekulaarseid reaktsioone, taime sisemine kell ning päikesevalgus, vahendab ScienceDaily.com.  Õitsemiseks õige aja ära tabamine on taimedele elulise tähtsusega. Sellest sõltub ju tema geenide edasi kandumise edukus. Inimesele tähendab taime õitsemismehhanismide tundma õppimine võimalust seda ehk kuidagi ise kontrollima hakata. See aga laseks suurendada vilja või biokütusteks kasvatavate taimede saagikust.  Lillede siseelu uurimisel oli abiks müürlook. Selgus, et teatud perioodidel toodavad õistaimed lehtedes kindlat valku (FT ehk flowering locus T), mis kutsub esile õite puhkemise. Lehtedes toodetd valk liigub ladvapunga, kus kutsutakse esile molekulide tasandil toimuvad muutused, mis panevad rakke lehtede asemel õisi moodustama.   Päeva pikkuses toimuvad muutused annavad taimedele märku aastaaegade vaheldumisest. Washingtoni ülikooli teadlased uurisid selle protsessi üksikasjadele jälile saamiseks lähemalt valku nimega FKF1. Tegemist on fotoretseptoriga, mille aktiveerib päikesevalgus.  Valk avaldub iga päev hilisel pärastlõunasel ajal. Seda kontrollib rangelt taime sisemine kell. Kui see toimub ajal, mil pärastlõuna on päikesevaene, siis valk ei aktiveeru. Pikemate päevade puhul algatab valk õitsemisprotsessi, milleks on vaja eelpool mainitud valku FT.  Selline elukorraldus hoiab taimi õitsemast siis, kui neil pole lootustki paljuneda: ilm on kas liiga külm või päevad liiga lühikesed. Vastav artikkel ilmus ajakirjas Science.
