Vanimad pillid olid linnu- ja mammutiluust flöödid
 Toimetas Laur Kanger Lõuna-Saksamaalt tulid ühest koopast päevavalgele sinna enam kui 40 000 aastat tagasi maha jäänud linnuluust ja mammutivõhkadest flöödid. Tegemist on seni teadaolevalt vanimate muusikainstrumentidega, vahendab BBC.  Flöödid annavad ühelt poolt tunnistust varaste inimeste muusikalembusest, kuid teisalt annavad vihjeid sellestki, kus ja millal liikus Euroopasse varane inimene – Homo Sapiens.  Teadlaste sõnul annab pillide leiukoht aimu sellest, et Danube ehk Doonau jõel oli varase inimese rändamisel ja tehnoloogiliste uuenduste levimisel võtmeroll.  Flöötide vanuseks dateeriti 42 000 – 43 000 aastat. Teadlaste sõnul võidi neid kasutada näiteks religioossetes rituaalides. On ka hüpotees, et muusika võis aidata varastel inimestel neandertallased taanduma panna. Muusika võis tuua kokku suuremad sotsiaalsed võrgustikud, mis omakorda hõivasid suuremaid maa-alasid. Seda kõike konservatiivse loomuga neandertallaste arvelt.  Flöödileid kinnitab sedagi, et inimene jõudis Doonau jõe ülemjooksule enne 39 000 – 40 000 aasta eest Euroopas võimutsema asunud äärmiselt külma perioodi. Seni arvati, et teekond võeti ette vahetult pärast külma taandumist.  Vastav artikkel ilmus ajakirjas Journal of Human Evolution. 
