Tervise infosüsteem kiirendab andmevahetust
 Alates 2008. aasta lõpust käivitunud tervise infosüsteem leiab meedikute seas järjest rohkem kasutust võimaldades kiiremat andmevahetust ning patsiendi jaoks asjaajamistel ka väiksemat närvikulu.   „Tervise infosüsteem on tegelikult loodud eelkõige, et kodanik ise saaks enda kohta tekkivat infot jälgida,“ selgitas Eesti Perearstide Seltsi juht Diana Ingerainen. Peamise ajendina nähti süsteemi 2005. aastal looma hakates andmete killustatuse vähendamist ning et nendest oleks ülevaade kõigil asjasse puutuvatel inimestel. „Tihti on nii, et inimestel on vaja neid andmeid kuhugi esitada ja siis on seda läbi patsiendiportaali äärmiselt mugav teha,“ tõi Ingerainen näite.   Kuigi keskkond ei ole veel päris ideaalne, on sinna juba koondatud üle 95% haiglates tekkivatest andmetest. Märgata on näitaja kasvu ka perearstidelt lähtuvate andmete osas. Seltsi juht loodab, tehniliselt poolelt jõutakse lõplike lahendusteni 1. jaanuariks. „Kuigi tegelikult on üks nüanss veel. Meil on pooleli see, kuidas me asju nimetame – meditsiinilise digikirjaoskuse osas tuleb veel koostööd ja kokkuleppida,“ nentis Ingerainen. Märkmeid saavad arstid hetkel lisada vaid vabavormis ning mitte standardiseeritud vormile.   Samas märkis ta, et tuleb tõsta ka inimeste teadlikkust andmete olemuse osas. „Terviseandmed on teie omad, need ei ole kellegi arsti ega õe omad, vaid need on inimese omad. Kodanikud saavad neid terviseandmeid kasutada näiteks puude või püsiva töövõimetuse taotlemisel,“ toonitas Ingerainen. Meditsiinitöötajatel on seejuures kohustus inimese haigusloo andmed keskkonda lisada. Tervise infosüsteemist võib leida ka näiteks infot inimese allergiate ning vaktsineerimiste kohta, mis võib kriitilisel hetkel osutada elutähtsaks. 
