Sauruste käpad hakkasid känguma kaugemast otsast
 Hirmsate hiidsisalike abelisauruste naeruväärselt väikesed esijalad hakkasid värske uuringu andmeil kujunema juba selle sauruserühma varajases evolutsioonis. Abelisauruste esijalad olid veel väiksemad kui umbes samasuguse väljanägemisega türannosaurustel.    Paleontoloogid Oliver Rauhut Saksamaalt Ludwig Maximiliani Ülikoolist ja Diego Pol Argentiinast Egidio Feruglio Paleontoloogiamuuseumist jõudsid niisugusele järeldusele, kui uurisid Patagooniast avastatud senitundmata abelisauruse liiki, kellele nad panid nimeks Eoabelisaurus mefi, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.   Nad kirjutavad Briti Kuningliku Seltsi toimetistes, et esijalgade lühenemine toimus abelisauruste evolutsiooniloos arvatavasti kaugemast otsast peale. Lühenema hakkasid kõigepealt küünised ja kämblad, seejärel küünarvars ning lõpuks kängus ka õlavars lüheldaseks. Eoabelisaurusel on õlavars veel täiesti normaalse pikkusega, aga küünarvars juba suhteliselt lühike, kämmal veel kängunum ja küünised juba imepisikesed. ˇ   Kriidiajastul, mil Aasias ja Põhja-Ameerikas võimutsesid türannosaurused, valitsesid abelisaurused lõunapoolkera maid.    Vaata veel: Poorly armed, but successful: The rise of the tyrants of the South(PhysOrg)   
