Taimedeta poleks elu
 Kuigi näiteks sordiaretus on pikajaline ja tulevikku suunatud protsess, tuleb ka selles valdkonnas arvestada muutuvate oludega. Nii püüavadki taimeteadlased leida võimalusi, kuidas tulevikus inimkonda toita. Taimeteaduste tulevik on üks teema tänasel 'Taimede lummuse päeval' Tartus.    Inimkonna kiire kasv ja kliimamuutused on kaks peamist taimeteadust mõjutavat tendentsi. Olukorda muudab keerulisemaks põllumajandusmaa piiratus ning taimede kasvutingimuste kiire muutus. „Kui me vaatame maailma mastaabis, siis väga palju muutub – temperatuur tõuseb, teatud kohtades läheb kuivemaks. Kasutada oleva maa hulk väheneb globaalses mastaabis. Meil Eestis loob see aga uusi võimalusi,“ ütles taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets. Viimase põhjusena toob ta niiske kliima. Soojemad temperatuurid parandaksid kasvutingimusi.   Põhjamaades ostavad tema sõnul isegi teatud fondid sellel eesmärgil maad kokku. „Taimeteadlastele tähendab see, et tuleb aretada vähem stressitundlikke sorte, mis on võimelised kasvama kuivemates kohtades, kõrgemate temperatuuride juures jne.,“ selgitas professor. Sellel on omakorda otsene mõju sordiaretusele. Kliimatingimuste muutused rõhutavad eriliselt vajadust selle juures tulevikku silmas pidada.   Eestis sellele veel tähelepanu pöörama hakatud ei ole. „Olukorda teeb keerulisemaks, et see võrrand on mitme tundmatuga, ega me päris täpselt ei tea, mis tulevikus juhtub. Väga suur osa nendest ennustusest põhinevad arvutimudelitel. Nendes on väga palju asju, mida me arvame, et need saavad nii olema, aga me päris kindlad ei ole,“ tõdes Niinemets. Kindel on see, et ilma taimedeta poleks ka muud elu.   'Taimede lummuse päeva' eesmärk tema sõnul asjaolu märkama panna. „Kui me vaatame enda ümber, eriti kevadel, kui kõik roheliseks puhkemas, siis paistab see silma. Suure osa ajast on need samas lihtsalt taustaks,“ mõtiskles Niinemets: „Kui me loodust saastame, siis saavad aga esimesena pihta just taimed, antibiootikumi jäägid, igasugused värvijäägid. Asjad, mida me tegelikult ei näe, kajastuvad taimede käitumises väga suurel määral.“ 
