Prantsusmaal tuvastati uued vanimad koopajoonised
 Toimetas Laur Kanger Edela-Prantsusmaalt leiti suur paekivilahmakas, millel ilutsevad arvatavalt maailma vanimad kaljujoonised. Kivisse kraabitud kunstiteoste loomisaeg jääb hinnanguliselt 37 000 aasta taha, vahendab AFP.  Pooleteisetonnine laelahmakas leiti tegelikult juba viie aasta eest Abri Castanet'st. Kohast, mis on arheoloogidele juba tuttav ka iidsete helmeste ja läbi torgatud teokarpide leidude poolest.  AjakirjasProceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artiklis oletavad teadlased, et paepaneel kaunistas kunagi ilmselt põhjapõdraküttide varjualust. Pooleteise kuni kahe meetri kõrguse varjualuse lakke oli maalitud ja graveeritud nii hobuseid kui ka arvatavalt naiste suguorganeid kujutavaid pilte.  Need teosed pole siiski nii peened ja üksikasjalikud kui Prantsusmaal Grotte Chauvet'st 1994. aastal leitud maailngud. Sealsed tööd olid raskemini ligipääsetavad ning need dateeriti 30 000 – 36 000 aasta vanuseks.  Kuigi Chauvet'st ja Castanet'st leitud maalingud on üksteisest paljuski erinevad, leiavad teadlased, et nende tegijad pärinesid ühtmoodi Aurignaci kultuurist. Selle esindajad olid arvatavalt esimesed inimesed Euroopas, kes vahetasid välja neandertallased. Hinnanguliselt elasid Castanet' koopakunstnikud Euroopas 40 000- 28 000 aasta eest.
