Bioloogiline kell hakkas tiksuma 2,5 miljardi aasta eest
 Kõigi inimeste sees peitub bioloogiline kell, mis reguleerib päevarütme – selle puudulik talitlus võib põhjustada unehäireid ning äärmuslikematel juhtudel ka skisofreeniat. Vastav kell ei ole mitte ainult inimestes, vaid ka teistes organismides ning kellamehhanisme on mitu. Mitte ükski neist pole aga erinevates riikides teadaolevalt täpselt sama.   Inglismaal asuva Cambridge'i ülikooli teadlane Akhilesh Reddy on koos kolleegidega aga ühe sellise avastanud. Tegu on ensüümiga peroksüredoksiin, mis paistab olevat ühine pea kõikitel organismidel. Järelikult on see ka tekkinud äärmiselt kaua aega tagasi elusolendite ühistel esivanematel.  Ensüüm aitab rakkudel vabaneda üliaktiivsest hapnikuvormist, mis ainevahetuses tekib, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.   Sõltuvalt sellest, kas molekul on enda külge hapniku sidunud või mitte, on ta passiivses või aktiivses olekus. Reddy'l õnnestus välja selgitada, et molekulide aktiivsus ja passsiivsus vahelduvad 24-tunnise tsüklina. Isegi juhul, kui olendit pidevalt valguse käes või pimeduses hoitakse. Enamgi veel, mehhanism toimub täpselt samamoodi nii hulkraksetes, bakterites ning isegi arhedes.   Viimasest järeldub, et peroksüredoksiini kell tekkis juba igiammusel ajal. Geneetilist analüüsi rakendades jõuti järeldusele, et juba 2,5 miljardit aastat tagasi ehk samal ajal, kui Maa atmosfääri suures koguses hapnikku ilmus ning elusolendid sellega kohanema pidid. Sel ajal pöörles Maa tänasest kiiremini ja ööpäev kestis vaid 11 tundi. Töörühma hinnangul oli siis ka  peroksüredoksiini tsükkel sama pikk, ent on evolutsiooni käigus Maa ööpäeva suhtes kohandunud.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature. 
