Üks ettevõte Eesti kosmosesektorist: hiiglaslikke antenne tootev Vertex
 Toimetas Astra Kallasmaa    Satelliitside ehk inglisekeelse lühendiga SATCOM on teadusmahukas, tipptehnoloogiat kasutav miljardidollariliste eelarvetega opereeriv ülemaailmne majandusharu, millest tubli tüki haukab Tallinnas Mustamäel tegutsev Vertex. Omaaegsest AS-ist Tarberaud välja kasvanud firma kuulub pärast mitmeid omaniku vahetusi täna USA ühte suurimasse sõjatööstuse kontserni General Dynamics.    Moodne maailm ei saa hakkama ilma satelliitsideta. Seda kasutades otsitakse vastuseid Universumi tekke kohta, juhitakse planeetide vahelisi uurimissonde, hoitakse Maa orbiidil üle 3500 satelliidi, mille abil ennustatakse ilma, transleeritakse telesaateid, pakutakse positsioneerimisteenuseid ning telefoni- ja internetisidet.   „Kui kõige klassikalisemalt vaadata, siis on üldjuhul on kaks maajaama, üks saadab signaali ja teine võtab vastu. Kuskil üleval on satelliit, mis põrgatab nii-öelda signaali ühest kohast teise,“ selgitab insener Tarmo Velsker satelliidi tööpõhimõtet.     17 aastat sel alal tegutsenud Vertex valmistab peamiselt antenne, mille paraboolikujulise reflektori läbimõõt on vahemikus 6 – 18 meetrit. Näiteks 18-meetrise reflektoriga antenn on püstiasendis umbes kuuekorruselise maja kõrgune. Aastas valmib Mustamäel umbes 20 antenni ja neid on tarnitud 43 riiki kõigil mandritel. Isegi Lõunapoolusel paiknev jää sisse ehitatud antenn on mitte küll valmistatud, aga projekteeritud Eesti konstruktorite poolt.     „Kui me vaatame seda taldrikut, siis taldriku eesmärk on, nagu ma juba ütlesin, peegeldada raadiolaineid: vastavalt siis vastu võtta või välja saata. Selle osa juures on  kõige tähtsam see, et taldriku kuju ja peegelpinna täpsus peab olema äärmiselt kõrge kvaliteediga ning täpne,“ kirjeldab Velsker.     Näiteks 13-meetrise läbimõõduga antenni pindala on umbes 100 ruutmeetrit, aga selle pinna täpsuse hälve on alla 0,08 millimeetri. Reflektor peab olema jäik, igas suunas liikuv ja väga täpselt positsioneeritav. Tema täpsus ei tohi muutuda ei kõrgetel temperatuuridel kõrbes ega madalatel temperatuuridel põhjalas. Nad peavad vastu pidama näiteks tuulele kuni 180 km/h, maavärinale ja raheteradele läbimõõduga kuni 25 millimeetrit.    „Antenni puhul suunamistäpsus on üks väga oluline näitaja. Sest kui me võtame olukorra, kus meil on näiteks geostatsionaarne satelliit, mille orbiit on kuskil 36 000 km, siis väikene nurga muutus siin Maa peal on seal väga suur distants,“ selgitab Velsker.     Rahvusvaheliste kommunikatsioonifirmade kõrval on Vertexi klient ka Euroopa Kosmoseagentuur. Suurima tugistruktuuri valmistas Vertex Euroopa Kosmoseagentuuri raadioteleskoobi jaoks, mille diameeter oli 35 meetrit ning mis paigutati Austraaliasse. See juhtis sondi Mars-Express ja uurib süvakosmost.    Hiljuti alustas Vertex koostööd Saksa kolleegidega uue, väga täpse paneelipinnaga antenni reflektori väljatöötamisel Euroopa Kosmoseagentuuri jaoks. „On olemas kõik tehnoloogiad, kuidas teha ülitäpseid paneele, kuid need tehnoloogiad on kõik väga kallid ja kuuluvad sinna teleskoopide pärusmaale. Kuid praegusel hetkel otsitakse pingsalt lahendusi, kuidas just kommertsantennide võimsust tõsta, sest me teame väga hästi, et iga päev andmemahud järjest kasvavad ja kasvavad. Seetõttu tahetakse kasutada ka kõrgemaid sagedusi ja see tingib kohe nõude sellele samale reflektorpaneeli täpsusele,“ sõnab Velsker.     Vaata veel videot Tarmo Velskeri intervjuust saatele "Püramiidi tipus" 
