Teadlased uurivad koerte mõtteid
 USA-s, Emory Ülikoolis püütakse lugeda koera mõtteid, kaardistades välistele signaalidele reageeriva aju talitlust. Treenitud koerte aju uuritakse funktsionaalse resonantstomograafiga, mille abil saab aimu erinevate ajustruktuuride ainevahetuse muutustest.  Esmalt püütakse kindlaks teha, millised aju osad reageerivad inimese käsklustele ja muudele argistele tegevustele, et mõista, kuidas koera taju toimib. Seejärel uuritakse, kas ja kui palju erinevaid tujusid ja tundeid karvakoonu peas võiks ette tulla. Lõpuks üritatakse välja selgitada kuivõrd koer suudab inimest mõista. Näiteks inimese erinevaid meeleolusid, kirjeldab Kristjan Port raadiosaates "Portaal".  Mäletan mõne aja eest, see võis olla umbes viie aasta eest, kui turule ilmus koera haukumist tõlkiv seade. Mõneti ettearvatult pärines see Jaapanist, kust leiab tohutu palju argielu abistama mõeldud seadmeid. Võiks ju küsida, et kui koerad ei oska rääkida, siis mida siin tõlkida on? Seade tõlkiski teksti asemel pigem tundeid, kas koerakesel on hea tuju, kõht tühi või piinab teda stress. Ilmselt oskab nii mõnigi karvakoonu ellu rohkem pühendunud koeraomanik ära aimata, mida karvane sõber parajasti haukudes mõtleb. Jättes detailid tahaplaanile, võis juba toona näha, mis teerajale postiljonidele mõeldud kaasaskandev haukumise analüsaator püüab meie mõtteid suunata. Sest kui tehnoloogia saab koera tujude tõlkimisega hakkama, jõuab järg peagi inimeseni. Vahepeal ongi inimese mõtete lugemise vallas edusamme tehtud. Meenutaks kasvõi möödunud kevadist uudist teadusajakirjast Nature, milles grupil teadlastel õnnestus lugeda inimeste unenägusid. Täna juba lihtsana tunduvast arvutiekraanil mõtete jõul kursori liigutamisest ollakse jõutud läbi ratastooli ohjamise, Twitteri säutsu kirjutamise ka päris auto juhtimiseni. Traditsioonilisel aastavahetusse jäänud tulevikuvisioonide tutvustamisel märkis IBM, et mõtete lugemine pole enam ulmekirjanduse aines. Firma näeb, et järgneva viie aasta sees ilmuvad turule esimesed mõtete lugemise praktilised rakendused. Ühel, esialgu kohmakal näitel täna ka peatuks. Üha kiiremaks muutuvas elus on saanud arvutimetafooride rohkuse mõjul tavaks rääkida multitask’imisest ehk mitme paralleelse tegevusega tegelemisest. Paraku pole evolutsioon inimese mõistust sellise tegevuse jaoks piisavalt vorminud, mistõttu sünnivad mitut asja korraga tehes omapärased tajumehhanisme eksitavad pudelikaelad, mida muuhulgas ka mõned mustkunstnikud edukalt ära kasutavad.  Kolme USA ülikooli teadlased on loonud peas kantava seadmenimega Brainput, mis püüab sarnaselt varem kirjeldatud koerte loole ära aimata, mis inimese peas toimub ajal, kui ta peab tegelema mitme asjaga. Test-tegevuseks on omapäraste robotite juhtimine. Juhul kui seadeldis tabab inimese mõistuses piltliku „lühise“, mis ohustaks robotite juhtimist, käsib aju jälgiv seadeldis robotitel iseseisva programmi najal edasi tegutseda, kuni nende operaator hakkab uuesti olukorda valitsema. Iseloomulikult ei saa inimesed tavaliselt arugi, et vahepeal on neil võim masina üle ära võetud, sest neile tundub nagu oleks kõik korras. Kokkuvõttes suurendas Brainput inimtegevuse tõhusust. Taolise masinaga saaks tulevikus vastavalt väsimusele muuta arvutimängu aeglasemaks, tööprotsessi lihtsamaks või ekraanil asuvaid nuppe suuremaks. Brainput mõistaks ka, kui sul on kõht tühi, või vajad hoolt, või igatsed midagi head. Vaata veel videot uurimistööst koertega Emory ülikoolis: 
