Punarind hindab sinisemaid mune
 Toimetas Laur Kanger Kui sebraamadiinide emaslinnud kippusid oma järglaste toitmisel tegema neil soo järgi vahet, siis punarindade isaslindudele läheb korda pessa poetatud munade värv. Nii hoolitsevad nad oma järglaste eest tähelepanelikumalt, kui munad, millest nad kooruvad, on säravama varjundiga sinised, vahendab Scienceblog.com.   Bob Montgomerie Queensi ülikoolist on uurinud punarindu juba 25 aastat. Selle aja jooksul on tal tekkinud nii mõnigi nende käitumist selgitav teooria. Muna värvist sõltuvas järglaste eest hoolitsemises soovis Montgomerie selgust saada, tehes selleks katse. Ta asendas lindude pesades pärismunad kunstlikega, mis olid erinevate sinise varjunditega.  Napilt enne seda, kui päris munast pidanuks kooruma linnupoeg, asendasid teadlased kunstmunad pisikeste punarindadega.  Teadlaste sõnul soovisid nad täpsemalt teada saada, kas isaslinnud püüavad muna värvi järgi otsustada oma kaaslase tervisliku seisundi ja heade omaduste üle. Seda seepärast, et terved emaslinnud suudavad kasvatada terveid järglasi.  Selgus, et isaslinnud, kelle pesades olid kõige säravamad sinised munad, toitsid oma järelkasvu kaks korda innukamalt, kui teised.  Punarindade munade sinine värvus tuleneb biliverdiininimelisest pigmendist, mis munemise ajal koorele tekib. Teadlastel on andmeid, et mida rohkem suudab emaslind munale seda pigmenti anda, seda tugevama tervisega ta on. Tervete ja tugevate emaste munetud munad innustavad ka nende kaasasid pingutama, et poegadest samuti asja saaks.  Vastav uurimus ilmus ajakirjas Behavioral Ecology and Sociobiology.
