Satelliit Gaiat valmistatakse ette Linnutee tähtede loenduseks
Toimetas Astra Kallasmaa2013. aasta augustis peaks startima Euroopa Kosmoseagentuuri üks suurejoonelisemaid ettevõtmisi – satelliit Gaia, mille ülesandeks on kaardistada suur osa tähtedest  Linnuteel. Üle 10 aasta projekteeritud ja ehitatud Gaia on sisuliselt suur teleskoop, mis koosneb tegelikult tuhandetest kaameratest ja detektoritest. Aga isegi temale käib kõigi 150 miljardi tähe loendamine üle jõu. Seetõttu on missiooni eesmärk mõõta ja kaardistada väga täpselt teatud valim –miljard tähte – meie kodusel Linnuteel.Satelliidi tööks on koguda andmed tähtede heleduse kohta ning mõõdistada nende  täpsed koordinaadid taevas. "Me peaksime selle miljardi objekti kohta teada saama siis, mis tüüpi tähed nad on, kui vanad nad on ja kui kaugel nad meist on. Selle põhjal peaks saama sellise kolmemõõtmelise ruumilise pildi meie galaktika ehitusest. Ja seeläbi palju paremini teada saama kui me seni seda teame," selgitab Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv"Gaia üks töö põhimõte on see, et ta vaikselt taevast skaneerides koguaeg pöörleb ümber oma telje ja umbes 70 päeva tagant käiakse üks taevapunkt jälle üle ja niimoodi selle pideva skaneerimise käigus saadaksegi tähtede väga täpsed koordinaadid ja ka nende väga väikesed muutused. Sellest on võimalik siis arvutada tähtede kaugusi," kirjeldab Leedjärv. Eesti teadlaste roll Linnutee tähtede loendusesAga isegi suurusjärk miljard tähte ehk umbes sajandik Linnuteest kujutab endast tohutut andmehulka, mida ükski inimene ei jõua läbi vaadata. Tõravere observatooriumi teadlased osalevad praegu tarkvara välja töötamises, mis aitab Gaia üles pildistatud materjalist välja sõeluda ehk automaatselt klassifitseerida teatud tüüpi tähti. Konkreetsemalt on eestlaste eriala kiirgusjoontega tähed. "Nüüd nende miljardi objekti hulgast tahetakse kõik tähed võimalikult hästi klassifitseerida, et millisesse tüüpi nad kuuluvad ja meie loodame panustada kiirgusjoontega tähtede äratundmisse- töötada välja sellised algoritmid, mis võimaldaksid Gaia andmetest kergesti kiirgusjoontega tähed üles leida ja siis omakorda määrata täpsemalt, mis tüüpi nad on," räägib vanemteadur. Lootus avastada midagi uut"Enamikku neid tähe tüüpe, mida Gaia leiab, me arvame, et me teame ja tunneme juba, kuigi muidugi selle miljardi objekti hulgas loodetavasti, astronoomid loodavad, et tuleb ette ka midagi sellist uut ja huvitavat, mida me üldse pole enne näinud, mingeid senitundmatuid tüüpe. Neid ei saa kindlasti väga palju olla, aga ilmselt tekib Gaia vaatluste puhul mingisugune hulk objekte, mis jäävad klassifitseerimata ja nendega võib-olla tuleb hiljem käsitsi tööd teha ja võimaluse korral võib-olla Maa pealt lisavaatlusi teha," kõneleb Leedjärv. Projekt kestab esialgsete kavade kohaselt kuni 2013. aasta lõpuni. Ehkki jutt on 100 000 valgusaasta kaugusele vaatamisest, võib sellest tõusta konkreetset kasu ka lihtsurelikele maa peal. "Ühelt poolt on ta muidugi süvateaduslik projekt, mis annab meile aimu Universumi kõige sügavamatest kihtidest, aga samas sellised äratundmise algoritmid, me sugugi ei välista, et võib juhtuda, et midagi neist saab kasutada ka kuskil hoopis mujal. Selliseid näiteid on ju füüsikast ja astrofüüsikast teada küll, kus mingi meetod või algoritm asja uurimiseks on osutunud pärast kasulikuks hoopis kuskil mujal. Ühe paralleeli võib luua sellega, kuidas uuritakse tähtede pinda ja kuidas röntgentomograafia abil inimese keha uuritakse- need on tegelikult üsna sarnased meetodid," toob Leedjärv näite.Vaata veel videot saatele "Püramiidi tipus" tehtud intervjuust Laurits Leedjärvega:
