Neljakordne geen tõi inimesele mõistuse pähe
 Ameerika teadlased väidavad olevat avastanud ühe geneetilise põhuse, miks inimesel teiste primaatidega võrreldes suurem ja keerukama ehitusega aju: inimese DNAs on ühte teatavat geeni neli eksemplari, meie lähisugulastel aga vaid üks.     Geen nimega SRGAP2 on seotud aju neokorteksi arenguga. Neokorteks on aga just see aju kääruline pinnaosa, kus inimese mõistus paistab valdavalt pesitsevat. Evan Eichler Seattle'is asuvast Washingtoni Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Cell , et SRGAP2 on kahekordistunud ajaloo jooksul kaks korda, arvatavasti ajavahemikus 3,4 miljonit kuni üks miljon aastat tagasi, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.   Geenimaterjali tekib aeg-ajalt ikka muudatusi, millest mõned osutuvad ka kasulikuks ja jäävad looduslikus valikus püsima. Mõnikord seisnevad need muudatused ka geenide mitmekordistumises. SRGAP2 neljakordistumine võis kaasa aidata sellele, et inimese ajus on nüüd varasemast rohkem närvirakkude omavahelisi ühendusi. Suurem hulk ühendusi aitab aga arvatavasti muu hulgas ka paremini mõelda.    Vaata veel: Human brain shaped by duplicate genes (Nature) 
