Plastprügi muudab maailmameres ökosüsteeme
 Ameerika teadlaste mõne aasta eest tehtud merereis ning sellele järgnenud uuringud on nüüd tõendanud, et inimeste tekitatud plastprügi muudab ookeani ökosüsteeme. Tahke puru lisandumine keskkonda on suurendanud veepinnal liuglevate putukate munade arvu.    Aastal 2009 käis rühm Scrippsi Okeanograafiainstituudi teadlasi uurimislaeva New Horizon pardal Vaikse ookeani põhjaosas ja leidis enam kui tuhande kilomeetri kauguselt Põhja-Ameerika rannikust üüratus koguses inimtekkelist prügi merepinnal hulpimas. Suures osas koosnes see prügi sõrmeküünesuurustest plastitükkidest, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.    Nüüd on Scrippsi teadlased eesotsas Miriam Goldsteiniga avaldanud ajakirjas Biology Letters uurimistöö, kus väidavad, et Vaikse ookeani põhjaosas hõljuva plastprügi maht on viimase 40 aastaga kasvanud sada korda. See on kaasa toonud märgatavaid muutusi mereloomade, sealhulgas veepinnal elutseva putuka Halobates sericeuselukeskkonda. Need putukad on Eestigi siseveekogude pinnal ringi lippavate vesijooksiklaste sugulased ja munevad vees hulpivatele väikestele esemetele.    Pikki aegu on putukate muna-alused olnud vaid looduslikku päritolu, näiteks merikarpide kojad, linnusuled või pimsskivitükikesed. Nüüd aga on sobiva munemispaigana lisandunud suurel hulgal plastprahti. Teadlased kirjutavad, et putukamunade hulk ongi selles Vaikse ookeani piirkonnas kõvasti kasvanud.    Tegu paistab olevat globaalsema trendiga, sest alles aprillis teatasid Brasiilia mereteadlased, et Atlandi ookeani lõunaosas leidub paljude plastitükkide küljes ühe sealse veepinnaputuka mune.    Vaata veel: Plastic trash altering ocean habitats, study shows (PhysOrg) 
