Robotkala ehitamine aitab analüüsida kalade käitumist
Toimetas Astra KallasmaaBiorobootika tegeleb pehmete robotite loomisega ning selle üheks tähtsaks osaks on bioloogia, mis kirjeldab, kuidas elusolendid on ehitatud. Miks on osadel neist tugev skelett ja teistel jäika luustikku vähe- näiteks veeloomadel. Selleks, et ehitada looduslikule kalale võimalikult sarnane tehiskala, peavad teadlased tungima bioloogiliste mehhanismide kõige sügavamate saladusteni.Just selle välja selgitamine, mida robotkalad tunnevad, ongi TTÜ Biorobootika Keskuses tehtavate uuringute peamine eesmärk. Ühe praegu käimasoleva vaatluse eesmärk on teada saada, kuidas ja miks reageerivad kalad veekeeristele. Bioloogid on täheldanud, et teatud kohtades looduslikes veekogudes tekivad  perioodilised keerised, kus keerised väljuvad objekti tagant teatud kindla sagedusega. Kalad armastavad sellistes kohtades pikemalt viibida."Kaua aega ei ole aru saadud mille pärast, aga ilmselt on põhjus selles, et sellistes kohtades olemine aitab neil vähem energiat kulutades ujuda. Ja kuidas see täpselt toimub, bioloogid ka ei saa aru, et kas nad kasutavad selleks oma küljejoont, mis tunneb keeriseid, või see on puhtalt passiivne, et nende keha lihtsalt tunneb, et seal on hea olla. Aga meie robotkala aitabki selgeks teha, milles see fenomen tegelikult on," selgitab keskuse juhataja professor Maarja Kruusmaa. "Meie kalad tunnevad reaalselt midagi. Meie kalad tunnevad, et midagi nende ümber toimub. Näiteks oskab kala aru saada, kui ta on veevoolus ja see veevool juhtub olema ühtlane, siis ta saab aru kumb põsk on vastuvoolu ja ta oskab oma keha selliselt pöörata, et ta täpselt vaatab sellele poole, kust vesi voolab," kirjeldab Maarja Kruusmaa. Et lõhed suudavad söömata vastuvoolu ujuda tuhandeid kilomeetreid ja nende liikumine on äärmiselt efektiivne, siis on ka TTÜ robotkala valmistamisel eeskujuks võetud forell ja lõhe. Tänasel päeval TTÜ laboris kasutatav robotkala suudab vees edukalt vastu pidada. Tegemist on kogu maailma mastaabis unikaalse seadeldisega, mis suudab seda ümbritsevat keskkonda analüüsida ja selle kohta teavet saata. Laboris on loodud kontrollitav hüdrodünaamiline keskkond, kus saab muuta voolu kiirust ning erinevaid objekte sisestades tekitada nii-öelda kontrollitud turbulentsi. Nii on võimalik mõõta kalale eri suundades mõjuvaid jõude ning ka kala enda tekitatud jõude. Lisaks jälgida veevoolu ümber kala ning kõiki voolustruktuure ja keeriseid ning seda, kuidas kala nendega toime tuleb. Vaata veel videot, kus Maarja Kruusmaa räägib, millega tegeleb biorobootika ja mida ühist on robotkala programmil kala närvisüsteemiga:  
