Bakterid aitavad luua tulevikuarvutit
 Toimetas Laur Kanger Briti ja Jaapani teadlased on koostöös uurimas võimalusi, kuidas saaks kasutada baktereid kiiremate arvutite ehitamiseks. Rauda söövad mikroobid, kes toodavad oma kehas imetillukesi magneteid, pakuvad selleks suurepäraseid väljavaateid, vahendab BBC.  Samalaadsed pisikesed magnetid asuvad ka arvuti kõvakettas. Kuna arvutitööstuses on trend üha väiksemate masinate suunas, siis muutuks nanomõõtmeis elektroonika tootmine mingist piirist alates väga keeruliseks.   Oma töös kasutavad teadlased bakterit nimega Magnetospirillum magneticum. Tavaliselt elavad need mikroorganismid vesises keskkonnas tiikides ja järvedes, kus hapnikuvarusid napib. Seal ujuvad nad Maa magnetväljast johtuvalt otsekui kompassinõelakesed ja otsivad sobiva hapnikusisaldusega kohti.  Kui see bakter sööb sisse rauda, reageerivad tema organismis olevad valgud sellega nii, et moodustuvad tillukesed magnetiidi kristallid. See on aga kõige magnetilisem aine Maal.  Looduse õppetunnid Teadlased jälgisid hoolega, kuidas väikesed mikroobid täpselt nanomagneteid toodavad. Nad võtsid looduse loodud tehnoloogia üle ja asusid väljaspool baktereid ise tillukesi magneteid kasvatama. Sellest loodavad nad läbimurret tulevikuarvutite kõvaketaste tootmisel.  Teadlaste sõnul on nii väikeste objektidega toimetamisel masinad sageli kohmakad. Probleemi lahendab looduse enda välja töötatud tehnoloogia, mis tuli ainult üles leida.  Peale elusorganismide toodetud magnetite on sama uurimuse käigus leitud moodus ka elusmaterjalist juhtmete kasutamiseks. Neid ehitatakse laboritingimustes kasvatatud rakumembraanidest, mida on rikastatud inimese rasvamolekulis leiduva valguga.  Teadlaste sõnul võivad seesugused juhtmed tulevikus arvutites edukalt infot edastada. Samuti kui seda teevad rakud meie kehas.   Arvutite kõrval võivad need kasutust leida ka meditsiinis, sest tänu looduslikule materjalile on need väga kehasõbralikud. Samuti võimaldaks rakumembraanide kasutamine katta kunstlikult loodud nanojuhtmeid, muutes need bioloogilise keskkonnaga ühilduvaks.  Vastavat uurimust tutvustati ajakirjas Small.
