Kantsler: haridusreformi valusaim teema on koolivõrgu struktuuri muutmine
 Tallinnas toimuval Haridusfoorumil 2012 esitas haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm ministeeriumi seisukohad uue haridusstrateegia küsimustes. Valusaim teema on tema sõnul koolivõrgu struktuuri muutmine – tänane hariduskorraldus on saanud takistuseks oluliste väljakutsete elluviimisel. “Vajadust haridusstrateegia järgi oleme tunnetanud viimased 20 aastat – katsetusi on tehtud, kuid mitmed on neist läbi kukkunud,” sõnas Janar Holm: “Ühiskonnas on selle 20 aasta jooksul kogu aeg räägitud, et haridussüsteemi on vaja muuta.“ Seeläbi on tema sõnul jäänud paljudele mulje, nagu pidevalt midagi muudetakse. Tegelikult on muutused jäänud peamiselt vaid jututasemele.Ühe probleemipunktina näeb ta koolide haridustaseme eristumist. “Eesti kool on seisnud pikka aega küsimuse ees, kas haridussüsteem võib luua hariduslikku kihistumist või peaks see tagama võrdsed võimalused õppida? Terve Tartumaa jookseb Tartusse kokku – paljud lapsed ei käi kodulähedases koolis, kuigi see oleks võimalik,” tõi kantsler näite. Ebasobiv koolivõrk nõrgestab koole, mis on hädavajalikud. Praegune süsteem ei taga tema sõnul kvaliteetse õppe võrdset kättesaadavust kõigile lastele.   “Igas maakonnas peaks olema tugevad gümnaasiumid või gümnaasium. Hetkel on olukord selline, kus iga kolmas koolitee lõpetaja ei oma eralast kvalifikatsiooni, mis näitab seda, et hariduskorraldus ei toeta põhi- ja keskhariduse selgelt eristuvate eesmärkide täitmist,“ lisas Holm. Kohalikud omavalitsused mõistavad küll muutuste vajadust, kuid lükkavad valimisi silmas pidades otsuseid kaugemasse tulevikku.  Lisaks on Haridusfoorum ja Eesti Koostöö Kogu on välja toonud peale koolivõrgu korrastamise veel neli peamist lahendamist vajavat ülesannet. Nende hulka kuulub nii õpetajakoolituse taseme tõstmine ja õpetajate palgaküsimus, kõrg- ja kutsehariduse õiglase ligipääsetavuse kindlustamine ning tööandja suurem kaasamine õppekava arendusse.  Esimese kohta sõnas Holm, et õpetaja ametipalk peaks sisaldama kõiki ülesandeid üldtööaja piires. “Arvestuslik õppetundide maht võiks olla 18 – ühtlasi on õpetaja tööülesannete selguse huvides mõttekas kehtestada näidistööjuhend ja -leping,“ laiendas kantsler. Seejuures peaks tõstma koolijuhi rolli kooli palga- ning personalipoliitika kujundamisel.   Allikas Haridus- ja teadusministeerium. 
