Põllunduse tõid Põhja-Euroopase sisserändajad
 Põllupidamise oskused tõi Põhja-Euroopasse lõunast tulnud inimrühm, kes segunes seejärel siin kandis juba ees elanud küttide ja korilastega. Nii näitab viie tuhande aasta vanuse inim-DNA analüüs, millest Rootsi ja Taani teadlased kirjutavat tänases ajakirjas Science.    Pontus Skoglund Uppsala Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid kahe muistse inimrühma esindajate geene. Üks rühm elatus küttimisest ja korilusest, teine pidas põldu. Mõlemad elasid ühel ja samal ajal Skandinaavias, teineteisest umbes 400 kilomeetri kaugusel, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.    Selgus, et põldurite geenid sarnanevad vägagi tänapäevaste lõunaeurooplaste omadega, samas kui küttide-korilaste DNA meenutab tänapäevastegi põhjaeurooplaste, eriti soomlaste oma. Nende andmete alusel väidavad Skoglund ja ta kaasautorid nüüd, et põllundusoskuse tõid Põhja-Euroopasse lõunast sisse rännanud rahvad, kes ajapikku kohalike rahvastega ühte sulandusid.    Varasemast on teada, et põllumajandus tekkis üldse aga kõigepealt umbes 11 tuhat aastat tagasi Lähis-Idas, kust ta umbes 5000 aastat hiljem ka Euroopasse levis.    Vaata veel: Genetic study shed light on rise of agriculture in Stone Age Europe (PhysOrg) 
