Miks mõnedel inimestel tekivad neerukivid kergemini kui teistel?
 Toimetas Kirsikka Kurg  USA teadlased esitavad oma viimases uurimuses tõendeid, mis selgitavad, miks mõnedel inimestel tekivad kergemini neerukivid kui teistel. Washingtoni ülikooli meditsiinikooli teadlaste hinnangul pakub avastus kasulikku informatsiooni tõhusama medikamentoosse ravi välja töötamiseks ja testi loomiseks, mis suudaks hinnata inimese riski neerukivide tekkeks.   Suurem osa neerukividest tekib uriini kontsentreerudes, kui mineraalid, nagu kaltsium, kristalliseeruvad ja hakkavad üksteise külge kinni jääma. Sellise olukorra tekkimises mängib suurt rolli toitumine. Ebapiisava koguse vedeliku joomine või liiga soolase toidu tarbimine soodustab kivide teket. Mõnedel inimestel ilmneb see probleem aga palju sagedamini kui teistel.   Tuleb välja, et selles on taaskord süüdi geenid. Küllalt levinud geneetilist variatsiooni geenis nimega claudin-14 on seostatud isegi kuni 65% tõusnud riskiga neerukivide tekkeks. Oma katsetes hiirtega on teadlased näidanud, kuidas muutused geeni aktiivsuses mõjutavad kivide kujunemist.   Tavaliselt ei ole claudin-14 geen neerus aktiivne. Kui aga inimene tarbib kõrge kaltsiumi- või soolasisaldusega toite ning ei joo piisavalt, aktiveeritakse geen, mis takistab kaltsiumi tagasiimendumist vereringesse.   Tagasitee puudumisel satub kaltsium uriini, kus ta võib hakata põhjustama kive neerudes või põies. Kui suurem kivi jääb põide, kusejuhasse või kusitisse kinni ja blokeerib uriinivoolu, tunneb inimene teravat valu.   Teadlased loodavad, et geeni täpse funktsioneerimise teadmine aitab luua ravimeid, mis vähendaksid neerukivide tekke tõenäosust. Samuti otsitakse viise claudin-14 aktiivsuse mõõtmiseks, et riskigruppi kuuluvad inimesed saaksid teadlikult oma toitumist jälgida.   Vaata veel: Mystery of kidney stone solved (NewKerala)
