Lihasöömine aitas inimkonnal levida
Erinevalt oma lähisugulastest ahvide seas söövad inimesed liha. Nüüd väidavad teadlased, et omaaegne lihatoidule üleminek võimaldas meie kaugetel esiemadel lapsi kiiremini rinnast võõrutada, seetõttu aga sünnitada lapsi sagedamini ja rohkem ning see omakorda mõjutas rahvastikudünaamikat ning aitas kaasa inimliigi levimisele üle maailma. Rootsi Lundi Ülikooli teadlased eesotsas Elia Psouniga kirjutavad ajakirjas PLoS ONE, et nad avastasid 67 imetajaliiki kõrvutades selge seose lihatoidulisuse ja kiire rinnast võõrutuse vahel. Rinnaga toitmise aja lühenedes lühenes emadel ka laste sünnitamise vaheline aeg. Sel aga oli Psouni sõnul suur mõju inimliigi edasisele käekäigule, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised. Inimese suhteliselt lühikest rinnapiimast toitumise aega on varem püütud seletada muu hulgas sotsiaalsete põhjustega, kuid nüüdse uuringu järgi on põhjus puhtalt bioloogiline. Psounil ja ta kolleegidel õnnestus näidata, et kõiki liiki imetajate pojad jätavad piimaimemise järele siis, kui nende aju on jõudnud teatavasse arengujärku. Kuid lihatoidulistel jõuab aju sellesse järku varem kui taime- või segatoidulistel imetajatel, arvatavasti just toidu tõttu, mis mõjutab ka piima koostist. Psouni ei jäta siiski rõhutamata, et tema uuringust ei tohiks teha ennatlikke järeldusi taimetoitluse poolt või vastu tänapäeva inimeste seas. Vaata veel: Meat eating led to earlier weaning, helped humans spread across globe (PhysOrg)
