Astronoomid heitsid pilgu vanimale teadaolevale galaktikale
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Rahvusvaheline astronoomiderühm on tänu Hubble'i kosmoseteleskoobi gravitatsiooniläätsede otsingule leidnud 13,2 miljardi valgusaasta kauguselt tõenäoliselt vanima seni teadaoleva galaktika, kasutatud mudelite kohaselt moodustus see juba 300 miljonit aastat pärast Suurt Pauku.   Noor universum oli tänasega võrreldes hoopis teistsugune paik. Valitses pimedus. Ilmaruumi täitis peamiselt elektriliselt neutraalne külm vesinikudu. Tähed, kvasarid ja galaktikad polnud veel moodustunud ning seda uuesti ioniseerinud. Astronoomid arvavad, et see leidis aset punanihetel z=6-10, mil universum oli vastavalt miljard kuni mõnisada miljonit aastat vana. Samas ei ole isegi võimsaimate inimkonna käsutuses olevate teleskoopidega avastatud objekte, mille punanihke väärtus oleks suurem kui üheksa. See ei ole üllatav –  galaktikast lähtuva valgusvoo hajumisele lisandub ka universumi paisumisest tingitud moonutused.     Siiski võib õnnelike kokkusattumuste tagajärjel vaatlustega seotud tehnilistest piirangutest mööda hiilida. Einsteini relatiivsusteooria ennustuste kohaselt painutab iga piisavalt massiivne objekt selle lähistel olevat aegruumi kangast. Just nagu optilise läätse puhul, koonduvad selle tagajärjel objektist mööduvad valguskiired. Gravitatsiooniläätsedest on saanud tänapäevaks ühed astronoomide eelistatuimad tööriistad. Nii märkasid värske uurimuse autorid ühe sellise läätse, galaktikaparve MACS1149+22 vaatlusel selle taustal hägust objekti.   Vaatlusandmete analüüsi jätkudes tegid nad kindlaks, et läätse tulemusel paistab see oodatust 15 korda eredamalt. Kahe erineva tehnika rakendamisel ning lisaksSpitzeri kosmoseteleskoobi kaasamisel leidsid nad viimaks, et universumi paisumisest tingitud objekti punanihe on z=9,6. Registreeritud valgusosakesed hakkasid Maa suunas liikuma juba siis, kui unversum oli pelgalt 490 miljonit aastat vana. Veelgi enam, galaktikate kujunemist käsitlevate mudelite rakendamisel jõuti järeldusele, et galaktika moodustus veel 200 miljonit aastat enne seda.   Galaktikat spektri optilises osas näha ei ole. Sedasama ei saa öelda infrapunase spektriosa kohta. Zheng et. Parima hinnangu õigsuse tõenäosus on 68%.Sellegipoolest tasub märkida, et autorid kaalusid alternatiivseid seletusi äärmiselt hoolikalt. Siiski ei meenutanud vaadeldud objekt sugugi mitte näiteks lähemal asuvat galaktikat, millest lähtuv valgus on punasemaks muutunud taustagalaktikatelt hajunud valguse tõttu. Samuti kinnitasid nad, et tegu pole kindlasti Päikesesüsteemis asuva objektiga.   Seega on äärmiselt tõenäoline, et MACS1149-JD1 nimetatud galaktika näol tegu on tõepoolest kaugeima seni avastatud omasugusega. Umbes sama tõenäoline on, et objekti uurimiseks pühendatakse rohkem ka Spitzeri teleskoobi vaatlusaega, et galaktika olemasolusse veelgi kindlust lisada. Nii või teisiti on see pea esimene reionisatsiooni epohhist pärinev objekt, mida enne James Webb'i Kosmoseteleskoobi orbiidile saatmist märgatud on ning avab suurepärase võimaluse nn. beebigalaktikate populatsiooni juba nüüd uurida.   Uurimus on esitatud avaldamiseks ajakirjas Nature. 
