Milline on stressi mõju südamele?
Toimetas Astra KallasmaaTeadlastele pakub mõistagi huvi see, kui asjad on normi piirest väljas. Siiri Iismaa ja tema kolleegid on juba aastaid uurinud stressi mõju südamele. Aju toodab stressisituatsioonis kemikaali nimega adrenaliin, mis mõjub südamelihase rakkudele. See reageerib raku pinnal oleva proteiiniga ja ütleb rakule, et on aeg gaas põhja vajutada ja kihutada. See ergutab rakke ning paneb südame paremini tööle, varustades lihaseid hapnikurikka verega, võimaldades sel viisil ohtlikust olukorrast põgenemist. Südame tööd uurivaid teadlasi huvitavad proteiinid raku pinnal, millele adrenaliin mõjub nagu võti lukuaugus – avab luku ja paneb raku tööle. See on Victor Changi nimelises instituudis asuva labori peamine uurimissuund ja ka Siiri tööks on selgitada, kuidas võti lukuauku sobib ja kuidas saaks luku avada, kui võti paigas on, nii et rakud töötavad tugevamini ja kiiremini."Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus ja see aitab edukalt toimida ja isegi ohtlikus olukorras ellu jääda, aga pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt. Selle tagajärjel vererõhk tõuseb, veresooned lähevad kitsamaks ja siis peab süda rakendama suuremat jõudu, et verd läbi soonte suruda mistõttu südamelihas suureneb või pakseneb," selgitab dr Iismaa, millist mõju omab stress südame tervisele. Veel hullem, kui pidevale stressile, mis piltlikult öeldes südame gaasipedaali põhja vajutab, lisanduvad ka halvad harjumused – suitsetamine, alkohol, ebatervislik toitumine või vähene liikumine, mis omakorda võib viia veresoonte lupjumiseni."See kõik on südamele lisakoormus. Süda peab siis rakendama suuremat jõudu ja südamelihas pakseneb veelgi. Selle tagajärg on, et südame seinad ei ole küllaldaselt varustatud vere ja hapnikuga ja südame töö kahjustub. Südamehaiguse oht, siis aina suureneb ja pärgarterite ummistumine põhjustab südame isheemiatõbe, südame infarkti ja südame puudulikkust," toob Iisma näiteid halbadest tagajärgedest. Pikki aastaid keskendusid Iismaa ja tema kolleegid adrenaliiniretseptorite toimimise ja südamehaiguste seoste uurimisele ning tegid niimõnegi olulise avastuse. Konkreetne proteiin, mida Iismaa aastaid uuris, kannab nime TG2. Üllataval kombel avastati, et sel on roll ka mujal kehaosades kui südames. Näiteks saab selle omadusi kasutada ajuvähi vastu võitlemisel. Tänaseks on Siiri Iismaa adrenaliiniretseptorite ja nendega seotud proteiinide juurest jõudnud veelgi keerukama uurimisteemani- tema laboris uuritakse seda, miks südamerakud ei pooldu enam pärast sündi ja kuidas saaks reguleerida südamerakkude geenide tööd nii, et rakud hakkaksid pärast infarkti paremini taastuma. Praegu viivad teadlased läbi katseid geenmuundatud hiirte südametega. "Me püüame vaadata, kas nende südamete rakud ikka jagunevad pärast infarkti. Ja me loodame, et siis, kui me leiame, et nad jagunevad, et siis me saame leida mingisuguse inhibiitori, mis takistaks selle retseptori tegevust nii, et me saaks seda kasutada kliinikus pärast infarkti, kui patsiendid on haiglasse tulnud," räägib Iismaa uurimistöö eesmärkidest. Kui kõik õnnestuks nii nagu teadlased loodavad, oleks teoreetiliselt võimalik luua ravim, mis aitaks infarktist taastuva inimese südamel kiiremini ja paremini paraneda. Vaata veel videot, kus Siiri Iismaa räägib stressi mõjust südamele: 
