Marsil laiub klaasmaastik
 Marsi põhjapooluse madalikel laiuvad tumedad alad koosnevad uue uuringu andmetel peamiselt klaasist. Tegu on vulkaanilise klaasiga, mis tekib siis, kui magma jahtub nii kiiresti, et kristallilist struktuuri moodustuda ei jõua.    Millest need Marsi põhjapiirkonnas paiknevad ja kokku umbes Kanada suuruse välja andvad alad koosnevad, oli teadlastele seni täpselt teadmata. Spektriuuringutest oli selge vaid see, et erinevalt teistest Punaplaneedi tumealadest ei koosnenud need peamiselt basaldist. Basalt on ka vulkaaniline kivim, aga erinevalt amorfsest klaasist moodustavad tema aatomid kristallvõresid, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.   Briony Horgan ja Jim Bell Ameerika Ühendriikide Arizona Osariigiülikoolist analüüsisid nüüd Marsi ümber tiirutava kosmosesondi Mars Express pardalt mõõdetud lähi-infrapunakiirguse spektriandmeid ja leidsid neist andmetest märke vulkaanilisele klaasile iseloomuliku raua olemasolust.    Arvatavasti esineb see klaas liivatera suuruste terakeste kujul, mille sarnaseid tuleb ette ka Islandil. Spektri-analüüsist paistab ka, et tõenäoliselt on klaasiterakesed kaetud ränidioksiidirikka kihiga. Maise vulkaaniklaasi puhul tekib selline kate terakeste pikaajalisel kokkupuutel veega. Kas Marsil oli lugu sama, pole teada, aga teadlaste sõnul on nende kokkupuude veega jää ja lume kujul täiesti mõeldav.    Vaata veel: Mysteriously dark Mars regions are made of glass (New Scientist) 
