Räimevastsete arvukus Pärnu lahes võib tõusta
 Räimevastsete arvukuse dünaamika uuring Pärnu lahes näitab, et varemgi on olnud perioode, kus vastsete arvukus on olnud madal ja seejärel taas kasvanud. See annab lootust olukorra paranemisele tulevikus.   „Väga vähe oli neid kuni 1970. aastate keskpaigani ja siis nende arvukus tõusis. Vastseid on kuni 1990. aastate lõpuni päris ilusti olnud. Sealt edasi on nende arvukus kahanenud, aga mitte nii madalale kui 1960-70. aastatel,“ märkis Tartu Üikooli Eesti mereinstituudi vanemteadur Henn Ojaveer. Hüpped ning madalperioodid on vanemteaduri sõnul olnud põhjustatud globaalsetest kliimamuutustest või kohalikkust hüdrokliimast ehk muutustest soolsuses ja temperatuuris.   „Räim tahab ikka soolasemat vett. Viimane suurem sissevool (Põhjamerest) oli 1976-77. aastal. On olnud ka natukene hiljem nüüd, aga need on olnud väiksemad. Viimastel aastatel on soolast vett olnud palju harvemini,“ selgitas Ojaveer. Kliima ja ookeani vahelise vastastikmõju perioodilisuse alusel saab loota, et olukord tulevikus taas paraneb.   Hiljuti ilmunud uurimuses, kus uuriti kalade arvukuse muutust Läänemeres, seostati see Päikese aktiivsusega. Päike mõjutab otseselt aurumist, jõgede sissevoolu ning mitmeid muid protsesse. Viimane annab alust loota, et 10-15 aasta pärast räimede arvukus taas tõusuteele asub. 
