Arst: ravitulemused raskete vähivormide puhul on paranenud
 Eesti Hematoloogide Seltsi presidendi Edward Laane sõnul on vähiravis tehtud viimastel aastatel märkimisväärseid edusamme ning ideaalis on võimalik tagada juba inimestele normaalne eluiga, ent vaid juhul, kui vähikahtlusele kohe tähelepanu pööratakse.   "Märkimisväärselt on paranenud ravitulemused selliste raskete vähivormide nagu kroonilise müeloidse leukeemia, kroonilise lümfoidse leukeemia ning veel mitme vormi puhul. Inimese eluiga saab pikendada juba 10-15 aastat ja kui keskmiselt haigestutakse nendesse 60-65 aastaselt, siis tagatakse inimesele normaalne eluiga," selgitas Laane. Ravitulemuste paranemise kirjutab ta nii uute ravimite, kui ka parema diagnostika arvele.   Uuemad ravimid on sihtmärgistatud, mis tähendab, et need toimivad vaid spetsiaalsel molekulil või mutatsioonile. "Kui me vanasti rääkisime sellest, kas patsient jääb ellu ja kui kaua ta elab, siis praegu räägime sellest, kas ta võib lapsi saada. Raskuspunktid on täiesti muutunud," lisas hematoloog. Eestis siiski kõik uued ravimid veel kättesaadavad ei ole, ent olukord on paranemas. Samas tunnistas Laane, et need on ka küllaltki kallid – vajalike ravimite hind võib küündida 2000-3000 euroni kuus.   Vähipatsient Kalju Metssalu märkis, et vähi kahtluse korral kaasneb suuremat sorti paanika, seda ka juhul, kui tegelikult haigust ei olegi. „Kui ma olen saanud rääkida nendega, keda see huvitab, siis on nii mul, kui ka inimestel, kes on minu suhtes kaastundlikud, kergem,“ lisas Metspalu. Seetõttu peab ta tähtsaks 'enesetõmbumisse' vältimist. Juba neli aastat vähiga elanuna peab ta raskeimaks perioode, kui toimub keemiaravi. Mõtete haigusest eemale viimiseks soovitab ta leida mingisuguse tegevuse, millele täismahus pühenduda saaks. „Päevad tuleb sisukalt täita,“ muigas vähipatsient.   „Meil Tallinnas Regionaalhaiglas on kuskil 35 uut juhtu (aastas). Kui rääkida melanoom tõvest, siis kahjuks osad juhud tulevad ka liiga hilja. Keskmisene haigestumus on üle 60 aasta. Tegelikult, mida vanem on inimene, seda suurem on ka vähki haigestumise risk,“ tutvustas Laane Eesti statistikat. Vähiravis on tema sõnul tähtis, et selle avastamise korral, seda kohe ka ravima hakataks. „Kes alguses loobub, siis kui asi läheb ikka väga hulluks ja siis on raviga nõus, siis on tavaliselt juba liiga hilja,“ pani vähiarst inimestele südamele.   Vaata täispikka lõiku saatest Terevisioon. 
