Paavianid suudavad eristada tähendust kandvaid sõnu
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Jonathan Grainger'i töörühma värskelt ajakirjas Science ilmunud uurimuse kohaselt suudavad paavianid eristada neljatähelisi inglise keele sõnu suvalistest neljatähelistest kombinatsioonidest lisades kinnitust teooriale, et lugemine sõltub pigem objektide äratundmisvõimest kui arenenud keelelistest oskustest.   Keeleteadlased on valdavalt seni arvanud, et lugemisprotsess on juba alustasandil seotud keelega.  Levinud vaate kohaselt sõltub sõna äratundmine ortograafilisest informatsioonist, mida see kannab – tähtede omavahelisest positsioonist. Tähed esindavad häälitsusi, mille kombinatsioon moodustab tähendust omava sõna või idee. Hiljutised uurimused on samas demonstreerinud, et juba mõned looma- ja linnuliigid suudavad erinevaid tähti eristada. See omakorda on tekitanud uusi küsimusi, mis staadiumis puhtalt keelelisi oskusi lugemiseks ikkagi vaja on.   Bioloogilisest vaatenurgast tekkisid kirjutamis- ja lugemisoskus liiga kiiresti, et seda oleks saanud põhjustada geneetilised muutused. Eelmisel aastal demonstreeriski prantsuse teadlane Stanislas Dehane, et tähtede visuaalne analüüs toimub objektide äratundmisega seotud ajuosas. Sõnade tuvastamiseks kasutatakse sama ajuosa kui näiteks kivide, kändude või banaanide eristamiseks. Ideest juhindudes otsustas Jonathan Grainger koos kolleegidega kontrollida, kas ortograafilise informatsiooni töötlemiseks on ikkagi keelt vaja.   Hüpoteesi kontrollimiseks kasutasid nad paaviane, kellel see sellisel kujul puudub. Kuue nädala jooksul treenisid teadlased neid eristama suvalisi neljatähelisi inglise keele sõnu (kite, wasp) suvalistest kunstlikest tähekombina- tsioonidest (dran, telk). Treenimisperioodi ajal esitasid teadlased paavianitele ekraanidel järjest sada tähendust ja tähendust mitteomavat tähe kombinatsiooni. Paavianid pidid otsustama, kas tegu on sõnaga või mitte. Õige vastuse korral teenisid nad maiuspala.   Esimestes katsetes oli tähendust kandvate sõnade hulk neile erinevate sõnade õpetamiseks suurem. Statistika kohaselt suutsid paavianid pärast sõna õppimist reeglina seda ära tunda 80% juhtudest. Üks paavianitest suutis nii eristada isegi 308 sõna 7832'st tähenduseta kombinatsioonist 75% täpsusega. Pärast treeningperioodi otsustasid teadlased paavianite võimed uuesti proovile panna esitades neile sõnu, millega nad varem kokkupuutunud ei olnud. Statistika kohaselt suutsid nad uusi sõnu kaugelt sagedamini ära tunda, kui juhuslikkus seda lubanud oleks.   Viimane viitab, et paavianid olid neile eelnevalt esitatud sõnadest eraldanud informatsiooni, mis harilikult tähendust omavaid sõnu tähenduseta kombinatsioonidest eristas. Vähemalt inglise keeles korduvad teatud häälikute kombinatsioonid nagu näiteks 'KI' sõnades märgatavalt sagedamini kui vastupidine kombinatsioon 'IK.' Samuti näitas edasine analüüs, et paavianid eksisid sagedamini, kui etteantud tähekombinatsiooni struktuur meenutas reaalse sõna oma.   Töörühma järelduste kohaselt viitab see, et paavianid kasutavad sõnade äratundmiseks samasugust ortograafilise info töötlust kui inimesed. Hoolimata sellest, et paavianitel keel puudub. Järgmistes katsetes plaanib töörühm kontrollida, kas säärase ülesande puhul aktiviseerub paavianitel sama ajuosa kui inimestel. Dehane hüpoteesi kohaselt võivad aga teadlased edaspidi leida ajus isegi nn. bigrammi neuroneid, mida häälestatakse õppimisel spetsiaalselt teatud tähekombinatsioonide märkamiseks.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science. 
