Kuidas geenid ogalikel kolida aitavad?
 Ameerika ja Rootsi teadlased on välja selgitanud ogaliku geeni-info järjestuse. Seejuures on nad ka avastanud, kuidas geenid muutuvad, kui need väikesed ogalised kalakesedelupaika vahetavad.    Ogalikke elab nimelt nii meres kui ka magedas vees. Pärast viimase jääaja lõppu, umbes viimase 10 000 aasta jooksul on mereogalikud mitut puhku ja mitmel pool maailmas jõgedesse ja järvedesse kolinud. Varasematest uuringutest on teada, et iga kord on neil õnnestunud vaid mõne põlvkonnaga, evolutsioonilises mõttes silmapilguga saavutada magevee-eluks vajalikud ümberkorraldused kehaehituses, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.    Magedasse vette kolinud ogalikud kohendavad pisemaks ja kergemaks seljal turritavad ogad, enesekaitsevahendid, mis neile nimegi on andnud. Pisemaks ja kergemaks sätivad nad ka eripärased luuplaadid, mis katavad neil soomuste asemel keha. David Kingsley Stanfordi Ülikoolist ja ta kolleegid määrasid täielikult kindlaks 21 ogalikuisendi geenijärjestuse. Isendid olid püütud nii meredest kui ka kolme maailmajao mageveekogudest.    Teadlased kirjutavad ajakirjas Nature, et iga kord, kui ogalikud on merest magedasse vette kolinud, on sellega kaasnenud ühe- ja samasuguseid geenimuutusi. Nad oletavad, et mõnede mereogalike genoomis võib olla varjatud kujul säilinud iidsetest aegadest pärit soodumusi magevee-eluks, ja kui mingi hulk ogalikke uuesti magedasse vette kolib, siis pääsevad need soodumused mõne põlvkonna järel uuesti avalduma.    Vaata veel: Stickleback genomes reveal path of evolution (Nature)   
