Hariduseksperdid arutlevad hariduse väljakutsete üle
 Kuigi haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise sõnul pole Eesti haridussüsteemil maailmakontekstis suurt midagi viga, tuleb selle konkurentsivõimelisena hoidmiseks teha pingutusi. Need peavad algama koolivõrgu ümberkorraldamisest ja hõlmama endas ka õpetaja väärtustamist ja muid uuendusi.    Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum ja haridus- ja teadus- ministeerium püüavad täna Nuku- ja Noorsooteatris leida vastust küsimusele, kuidas jätkata peale koolivõrgu korrastamist. Professor Marju Lauristini sõnul, on tegu pigem tingimusliku pealkirjaga, mis aitab sõnastada sisulisi väljakutseid hariduses, mis ei sõltu otseselt kooli- võrgust. Teemast, millel on haridusdebatid viimastel aastatel toppama jäänud. Nii räägib Lauristin ise täna oma ettekandes õpilase ja õpetaja rollist koolis.   Koolisüsteem on tema arvates õpetamise osas jäänud  ajale jalgu jäänud ja peab muutuma, seal hulgas õpetaja roll. Koolisüsteem ei vaja enam pelgalt ühte õpetajat klassiruumi ees, vaid tarvis on uut lähenemist. „Täna me näeme, et keskkond on ju täielikult muutunud – lapsed tulevad kooli niimoodi, et nad ei oska lugeda ja kirjutada, vaid oskavad ise infot otsida. Õpetajad ise on teistpidi samuti teistsuguste kogemustega – maailm on lahti ja nad saavad õppida kõikvõimalikest uutest meetoditest,“ selgitas Lauristin.    Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo on samas ühes ministeeriumi ekspertidega rõhutanud, et gümnaasiumi- võrgus peab tulevikus olema kuni kolm korda vähem koole kui täna. Ministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise sõnul otsustavad koolide sulgemise üle ikkagi tõenäoliselt koolipidajad ehk omavalitsused. „Massilist koolide sulgemist nüüd lähiaastatel küll ei tule. Pigem nii, et kui nad lähevad kinni, siis lähevad nad ise kinni. Riigil ei ole plaanis neid räigelt sulgema hakata, vaid luua igas maakonnas Tallinna-Tartu õpikeskkonnaga võrreldav kool,“ütles ta. 
