Matemaatikute sõnul suudab Usain Bolt veel kiiremini joosta
 Toimetas Kirsikka Kurg  Imemees Usain Bolti maailmarekordipüstitusi on suure ärevusega jälginud ilmselt pool maailma. Võib tunduda lausa võimatu neid tulemusi kunagi ületada, sest tegu paistab olevat praktiliselt perfektse füüsilise vormiga. Cambridge'i matemaatikaprofessor John D. Barrow pakub aga konkreetseid matemaatilisi tõendeid, kuidas Bolt suudaks oma 9,58 sekundilist 100 m sprindi maailmarekordit parandada koguni 9,45 sekundini.   Usain Bolti on kirjeldatud kui läbi aegade parimat sprinterit. Alates 2008. aastast, mil Bolt võitis oma esimese maailmarekordi, on tal hämmastavalt palju õnnestunud vähendada oma jooksuaega, omades praegu 100 m maailmarekordit 9,58 sekundiga. Varasemad teaduslikud uuringud, mis on läbi viidud tema maksimaalse kiiruse ennustamiseks, ei ole suutnud arvesse võtta kõiki asjakohaseid tegureid ja Bolt on juba praegu ületanud prognoositavad kiirused.   Nüüd on aga loodud uurimus, mis analüüsib kolme võtmefaktorit Bolti soorituses ja lubab neid kombineerides vähendada 100 m sprindi aega koguni 0,13 sekundit. Aja paranemist lubatakse ilma jooksja vormi paranemiseta.   Esiteks toovad matemaatikud välja Bolti reaktsiooniaja, mis on üllatavalt pikk, olles tegelikult üks halvimaid juhtivate sprinterite seas. Kui jooksja reageeriks starti tähistavale püssilasule võimalikult kiiresti, õnnestuks kogu jooksuaega lühendada 0,05 sekundi võrra.   Teiseks abistavaks teguriks võib olla tugev taganttuul. Kui Bolt püstitas 2009. aastal Berliinis oma 9,58 sekundilise rekordi, puhus tagasihoidlik taganttuul kiirusega 0,9 m/s. Suurima lubatud taganttuule korral (2 m/s) võidaks jooksja kuni 0,05 sekundit.   Kolmandaks toovad teadlased välja õhu tiheduse. Kuigi pikki vahemaid on suurematel kõrgustel raskem joosta, võidavad sprinterid hõredama õhu korral tuuletakistuses. Kui Usain Bolt jookseks 1000 meetri kõrgusel merepinnast, mis on suurim lubatud kõrgus maailmarekordi püstitamiseks, võiks ta kokku hoida lisa 0,03 sekundit.   Professor Barrowi sõnul pole kaugeltki selge veel inimvõimete piiri kaugus, kuid nende uurimus illustreerib ilmekalt, kuidas spordis on veel praktiliselt kasutamata eelised, mida pakuksid matemaatilised teadmised.   Vaata veel: Can Mathematics Help Usain Bolt Run Faster? (Science Daily)
