Prometheus külastas inimlasi arvatust varem
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Francesco Berna juhitud rahvusvaheline arheoloogide röörühm on Lõuna-Aafrika koopast leidnud ligikaudu miljoni aasta vanuse söestunud kontidest ning taimse päritoluga tuhast koosneva tuleaseme, mis viitab, et tule suutis taltsutada juba Homo Erectus, neandertaallaste ja nüüdisinimeste võimalik ühine esivanem.   Tule tähtsust inimkonna arengus on raske ülehinnata. Tõenäoliselt võis sellest revolutsioonilisem olla vaid bipedalism või kahel jalal kõndima hakkamine. Tuli pakkus inimestele esivanematele soojust, mis võimaldas ka külmemates tingimustes ellu jääda. Ent veelgi enam, toidu küpsetamine tähendas, et suupistest vallandus korraga rohkem toiteaineid ning kaloreid. Erinevalt teistest inimlastest ei pidanud nad enam suurema osa päevast pelgalt ellujäämiseks toitu otsima.   Tule kasutuselevõtt võiks selgitada ka evolutsioonilisi muutusi nagu näiteks hammaste väiksemaks muutumine. Mõningate teooriate kohaselt vabastas see ka potentsiaali kõrgemalt arenenud ning suurema aju kujunemiseks. Samuti võis see suurendada sündide arvu ning seega ka populatsiooni kasvu. Samas on olnud äämiselt raske välja selgitada, millal arenguhüpe päris täpselt aset leidis. Enamikke ajastuga sobivaid tuleasemeid võivad selgitada ka looduslikud, näiteks äikesest süüdatud tulekahjud.   Vanima kinnitatud ning sihilikult inimeste eellaste poolt süüdatud lõkkekoha vanus ulatub seega 'vaid' 400 tuhande aastani, mil oli alanud  nüüdisinimeste ja neandertaallaste vaheline võidujooks. Nüüd on aga arheoloogid eesotsas Bostoni ülikoolis resideeriva Fransesco Berna'ga leidnud Lõuna-Aafrikas asuva Wonderwerk'i koopast leidnud tuleaseme, mille vanus küündib ligikaudu miljoni aastani. Oma asukoha tõttu on äärmiselt vähe tõenäoline, et asemest leitud okste, lehtede ja rohu jäänused oleks saanud loitvele lüüa puhtalt loodusliku juhuse läbi.   Leiuni jõudmiseks pidid arheoloogid kaevama läbi umbes 30 meetri paksuse setetekihi. Aseme uurimisel kogutud mikromorfoloogiliste andmete analüüs ning Fourier' teisendus infrapunamikrospektroskoopia (mFTIR) lisasid oletusele kindlust. Viimasega välistati, et leitud kondid oleks mineraliseerunud ainult aja toel. Kontide kuumutamisel muudavad moodustavad nende sisemuses kristallid kuju – õhukeste liistakute asemel võib seeläbi hiljem leida nõeljad struktuurid. Analüüs näitas, et kõrgeim temperatuur, millega luud kokku puutusid ulatus 700°C'ni.   Tuleaseme täpsel dateerimisel toetuti pinnases leiduva radioaktiivsete isotoopidele. Miljon aastat tagasi elutses piirkonnas Homo Erectus, kes võis olla neandertaallaste ja nüüdisinimeste võimalik ühine esivanem. Samal ajal võib liigi näol olla tegu ka hominiidide paralleelharuga. Mõned bioloogid on juba ammu Erectus'e säilmete morfoloogia alusel järeldanud, et viimased võisid süüa juba küpsetatud toitu. Kuigi leid lisab hüpoteesile kindlust, ei saa välistada, et kondid sattusid tuleasemele juhuse läbi.   Samuti ei saa väita, et liik oli juba toona regulaarne tulekasutaja ning see oskas ise tuld süüdata. Ent sellegipoolest muudab annab see hoogu inimeste eellastest seni väljakujunenud maailmapildi muutusele.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide Teadusteakadeemia Toimetistes. 
