Keskkonnaamet käivitab suurprojekti «Karula karudele»
 Keskkonnaamet koos Nigula Metsloomade Rehabilitatsiooni Keskusega (Nigula MRK) algatanud projekti nende metsloomade päästmiseks, kes pole loodusesse lahtilaskmise ajaks omandanud piisaval määral inimpelglikust ja keda samal ajal ei soovi endale ka ükski loomaaed.   Läbi aegade on olnud suurim probleem karudega. Praegugi ootab loodusesse lahtilaskmist üks isane ja ema pojaga aga nad on niivõrd hooldajatega harjunud, et suvalises kohas lahtilaskmise järel hakkaks nad luusima elamiste ümber ja tegema pahandust.     Tihti on rahvuspargi külalised küsinud, kas Karula nimi on tulnud seal hulgikaupa elavatest karudest. Senini on vastus olnud eitav, sest karude arvukusega ei ole sealne kant vähemalt viimased 100 aastat eriti hiilanud.      Pika ja põhjaliku kaalumise järel otsustati projekti katsealaks valida Karula rahvuspark. Nagu pärast selgus oli valimisel kaalukeeleks saanud just meie Karula nimi.Küsimusele vastus, et missugused tegevused hakkavad toimuma eelpool mainitud projekti raames oleks kronoloogilises järjekorras järgmine:    Valitakse välja töölised 2 töökoha täitmiseks (karude hooldaja-dreseerija) Lihtsustatud riigihanke korras leitakse karudele mõeldud talukoha renoveerija.    Nüüd ongi õige aeg vaadata üle ka kasu, mida nii kohalikud kui ka rahvuspargi külastajad saavad selle projekti õnnestumise korral:     Luuakse 2 väga hästi tasustatud töökohta (vähemalt sissetuleku osas võid suhelda riigikogulastega võrdselt positsioonilt) Renoveeritakse 1 talukoht   Lastele ja ka teistele külastajatele on võimalik anda senisest veelgi paremat loodusharidust. Saab jälgida karude tegevust tema enda looduslikus keskkonnas.    Vähemalt üks (esialgse plaani kohaselt suur isakaru) õpetatakse puid ja vett tuppa tassima ja metsas puid tegema – rakendatakse abivajavate inimeste aitamisel ning RMK loodusvahiga koos lõkkeplatse koristama.    Enam ei ole ka loodusvahil muret napsiste külastajate korrale kutsumisega. Probleemide korral teed ainult auto kuudiukse lahti ja suurt karu nähes laheneb kõik iseenesest. Loomult leebem emakaru rakendatakse koos pojaga rohkem loodushariduslikel eesmärkidel. Külastajate turvalisuse pärast pole vaja karta, sest peale hooldajate–dreseerijate saavad erikoolituse ka keskkonnaameti loodushariduse spetsialist ja RMK loodusvaht.    Allikas: Tarupettäi (pdf) 
