OECD raport maalib sajandi keskpaigast sünge pildi
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Märtsi keskel avaldatud järjekordne Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni majanduse- ja keskkonna trende analüüsiva raporti ennustuste kohaselt saadab neljakordset maailma sisemajanduse kogutoodangu kasvu rahvaarvu kasv 9,2 miljardini ning jätkuv linnastumine, seejuures kasvab maailma energianõudlus praegusega võrreldes 80% võrra.   Vaatamata hiljutistele kriisiaastatele on viimased aastakümned inimkonnale soodsad olnud. Populatsioon on võrreldes 1970. aastaga kasvanud ligikaudu kolme miljardi võrra. Viimasele lisandub umbes kolmekordne maailma sisemajanduse kogutoodangu suurenemine. Praegune kasvumudel ei ole aga ideaalne – kaasnev keskkonnasaaste, kliimamuutused ja maavarade nappus muudavad selle jätkusuutmatuks. Järgneva 40 aasta jooksul toimuvate arengute prognoosimiseks toetub OECD Purdue ülikooli hallatavale maailma majandusnäitajate andmebaasile ning Hollandi keskkonnahinnangute agentuuri mudelitele.   Maailma majandustrendid jäävad keerlema paratamatute demograafiliste protsesside ümber. Maailma ning eriti OECD liikmesmaade rahvastik on vananemas. Prognoosi kohaselt moodustavad 2050. aastaks üle 65-aastased OECD'sse kuuluvates riikides kogu elanikkonnast veerandi. Kuigi majanduskasv on universaalne, kahaneb samal ajal OECD riikide osa maailma SKT's tunduvalt – praeguselt 54% ligikaudu 32%'ni. BRIICS'i – Brasiilia, Vene Föderatsiooni, India, Indoneesia, Hiina ja Lõuna-Aafrika – osa tõuseb samas 40%'ni.   Ennustatakse, et Hiina SKT ületab Ameerika Ühendriikide oma juba sellel aastal, mil India möödub USA'st 2038. aastal. Ent ka Aasial pole paratamatutest protsessidest pääsu. Hiina tööjõud hakkab 2050. aastaks juba kahanema, sarnaselt Indiaga aeglustub ka SKT-kasv.  Esile tõuseb Aafrika, kus aastatel 2030-50 peaks sisemajanduse kogutoodang suurenema 6% võrra aastas. Sellegipoolest jääb see vaeseimaks kontinendiks maailmas. Tasub märkida, et OECD'sse ja BRIICS'i mittekuuluvates riikides kasvab rahvaarv aastas umbes 1,3% võrra.   Kõike saadab linnastumine – ennustuste kohaselt elab sajandi keskpaigaks linnades ligikaudu kuus miljardit inimest. Hiigelmetropole siiski ei teki – enim kasvavad alla poole miljoni elanikuga linnad. Samuti suureneb 80% võrra maailma energianõudlus, 2050. aastal tarvitatakse aastas 900 eksadžauli jagu energiat. Lähtuvalt suurima majanduskasvuga piirkondadest jäävad fossiilsed kütused odavaimaks energiaallikaks, moodustades kõigist kasutavatest energiaallikatest 85%. Sellele järgnevad 10%'ga taastuvenergiaallikad, vahe katab tuumaenergia.   Just seetõttu kasvab ka õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulk poole võrra, 70% sellest moodustavadki energiatootmisega seotud emissioonid. 2009. aastal avaldatud kliimamuutusi peegeldavate prognoosidega näitajat vastavusse viies oleks see võrdne sajandi lõpuks 3-6° C temperatuuritõusuga. Kivisöe intensiivsema kasutuse tõttu tõuseb õhureostus maailma suurimaks enneaegse surma põhjustajaks. Keskmiselt sureb seeläbi aastas kuni 3,6 miljonit inimest. OECD riikides tõuseb linnastumise tõttu maapinna lähedase osooni hulk rekordilisele tasemele.   Linnastumine paneb löögi alla ka ligipääsu puhtale joogiveele. Seejuures kasvab veetarbimine maailmas aastaks 2050. hinnanguliselt 55% võrra. Tööstuses kasutava veehulk neljakordistub. Umbes 40% maailma elanikkonnast elab piirkondades, kus ligipääs veele on raskendatud. Umbes kuuendikul maailma rahvastikust puudub ligipääs puhtale joogiveele. Nii mere- kui magevee toiteainete sisaldus kasvab, mis viib liigirikkuse vähenemiseni. Sellele lisanduva põlismetsade pindala 13% vähenemise tõttu väheneb liigiline mitmekesisus umbes 10% võrra.   Raport rõhutab lisaks, et prognoositud emissioonide kasvu tõttu toimuv soojenemine ületab praegu eesmärgiks seatud kahe kraadilise kliimasoojenemise sajandi lõpuks. Ent samas pakub see välja ka võimalused, kuidas halvimat stsenaariumi vältida. Kui fossiilsete kütuste kasutamist maksustada ning sellega saavutada emissioonide 70% vähenemine võrreldes prognoosituga, jääks CO2 kontsentratsioon 450 osakeseni miljonist. Meetme rakendamine aeglustaks majanduskasvu aastas keskmiselt 0,2% võrra. Sajandi keskpaigaks oleks seetõttu maailma SKT 5,5% võrra väiksem.   Ent juhul, kui midagi ette ei võetaks, moodustaks sajandi keskpaigas 14% maailma sisemajanduse kogutarbimisest just kliimamuutustega seotud kulud. Temperatuuritõusu ennetavate meetmete rakendamisega viivitamine muutub iga-aastaga seejuures järjest kallimaks. Aastal 2050. oleks see võrreldes õigeaegsete meetmetega poole võrra kallim. Samas kulutavad OECD riigid fossiilsete kütuste tootmisele ning vastavate tehnoloogiate arendamisele aastas keskeltläbi 45 miljardit eurot.   OECD'sse mittekuuluvates riikides kulub selleks 300 miljardit eurot. Arengumaades saavutataks raporti kohaselt  fossiilsete kütuste kasutamise riigipoolse toetuse lõpetamisel 6% suurune maailma emissioonide kärbe. Siiski rõhutatakse vajadust vastavate reformide läbiviimisel hoolikalt kaaluda nende mõju üksikutele majapidamistele.   Tutvu OECD raportiga. 
