Astrotsüüdid mängivad ajus tähtsamat rolli kui arvatud
 Toimetas Kirsikka Kurg  Teadlased on avastanud, et astrotsüütidel on ajus märgatavalt rohkem võimu kui varem arvatud. Siiani arvati, et rikkalikult esinevate rakkude peamine ülesanne on hoida aju koos, mistõttu nad said sageli vähem teadlaste tähelepanu kui sünapseid vahendavad neuronid. Nüüd on aga tehtud kindlaks, et astrotsüüdid on hädavajalikud, loomaks aju tööks sobiva keskkonna.   USA Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse neuroteadlased leidsid, et need rakud mängivad võtmerolli aju elektriliste signaalide vähendamises või peatamises. See annab astrotsüütidele aktiivse ülesande määrata kindlaks, millal neuronid „tulistavad" ja millal mitte.   See on suur samm edasi, kuna pikka aega on astrotsüüte kutsutud aju „majapidamisrakkudeks", kelle tööks on toetada ja toita neuroneid ning koristada nende järelt. Tuleb välja aga, et nad võivad neuronite tegevust ka kõrgemal tasemel mõjutada.   Ajutegevus tuginev miljarditel elektrilistel signaalidel. Nende toimimiseks peab neuroneid ümbritsema sobiv keskkond erinevatest kemikaalidest (naatrium, kaltsium, kaalium). Kui neuron saadab impulsi, tõuseb rakku ümbritseva kaaliumi tase hüppeliselt. Pikka aega on teatud, et astrotsüüdid taastavad kiirelt normaalse kemikaalide tasakaalu, võimaldades sellise tegevusega aju töö jätkumist ja impulsi efektiivset levikut.   Nüüd on aga jõutud selgusele, et lisaks üleliigse kaaliumi neelamisele suudavad astrotsüüdid kaaliumi taset ka allapoole normi langetada, mis peatab neuronite signalisatsiooni. Teadlaste sõnul demonstreerib see selgelt, et astrotsüütidel pole ainult passiivne roll neuronite töö regulatsioonis. Nende lihtne, kuid mõjuvõimas töömehhanism suudab kiirelt modulleerida neuronite aktiivsust.   Uurimuse juhi Maiken Nedergaardi sõnul on avastus oluline näiteks epilepsia ravimisel, mille puhul ajurakkude vaheline signalisatsioon ei ole piisaval määral kontrollitud. Astrotüütide tegevuses ilmneb probleeme ilmselt ka insuldi, Alzheimeri tõve ja seljaaju vigastuste korral.   Nedergaard lisab, et astrotsüütide keerukus ja suurus on üks väheseid omadusi, mis eristab inimese aju näriliste omast. Meie astrotsüüdid on suuremad, kiiremad ja palju kompleksemad nii struktuuri kui funktsiooni poolest. Ka selle põhal võiks eeldada, et neil on tähtsam funktsioon kui pelgalt neuronite järel koristamine.   Vaata veel: Once Considered Mainly 'Brain Glue,' Astrocytes' Power Revealed (Science Daily)
