Loomisel on nn vähi entsüklopeedia
 Toimetas Kirsikka Kurg  Erinevate vähiinstituutide meeskonnad üle maailma on koostöös välja töötanud kaks artiklit, mis katalogiseerivad suure hulga vähiliinide kohta käivad andmed. Esimene osa nn vähi entsüklopeediast on ilmunud, sisaldades infot selle kohta, kuidas sajad erinevad vähiliinid reageerivad vähivastastele ravimitele. Teadlaste sõnul on tegemist märkimisväärse saavutusega, mis kiirendab tunduvalt uute ravimite loomise protsessi.   Laboris kasvatatud vähirakud on oluline töövahend vähiuuringutes. Sadade erinevate rakuliinide olemasolu võimaldab teadlastel uurida uute vähiravimite toimet inimorganismile.   Suurbritannia uurimismeeskond koostöös USA, Pariisi ja Šveitsi teadlastega analüüsis üle 600 vähiliini koosmõju 130 ravimiga, leidmaks ravimtundlikkusega seotud geneetilist allkirja.   Dr Mathew Garnetti sõnul on tegu siiani suurima uurimusega, mis seob ravimvastust geneetiliste markeritega. Tegemist on kahe väga suure andmekogu omavahelise ühendamisega, et leida vastus küsimustele, mis muudab rakuliini ravimile tundlikuks ja mis mitte.   Teadlaste sõnul on see mainekas teadusajakirjas Nature publitseeritud artikkel samm lähemale vähiravi poole, mis järgib patsiendi geneetilist profiili. Järgmiseks sammuks olekski kasutada seda informatsiooni, et üritada kohandada ravi patsiendile sobivamaks. See tähendab, et iga vähipatsiendi puhul määratakse tema kasvaja geneetiline „sõrmejälg", mida seejärel saab juba võrrelda andmebaasis oleva teabega. Juba praegu on mõned vähiravaimid saadaval spetsiifiliste geneetiliste omadustega haigetele.   Vaata veel: Cancer: 'Book of knowledge' published (BBC)
