Kasvuhoonegaasid päästsid noore maakera jäätumisest
Miljardeid aastaid tagasi maapinnale langenud vihmapiisad võimaldavad teadlastel aimu saada, miks maakera nooremas eas üleni ära ei jäätunud. Ameerika teadlased on teinud uurimistöö, milles arvutasid iidsete vihmapiisajälgede põhjal välja ammuste aegade õhurõhu ning järeldasid, et kasvuhoonegaasid hoidsid planeedi sooja. On teada, et kauges minevikus ei olnud Päike päris nii ere kui praegu: astronoomid kinnitavad, et mõne miljardi aasta eest oli ta ligi kolmandiku tänasest tuhmim ja jahedam. Teoreetiliselt oleks maakera siis pidanud olema jää ja lume all, aga geoloogiliste tõendite järgi voolas jõgesid ja lainetas meresid ka ajavahemikul 2 kuni 4 miljardit aastat tagasi, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised. Seletamiseks on välja pakutud kaks peamist põhjust: kas oli atmosfäär tollal praegusest palju paksem või sisaldas atmosfäär praegusest rohkem niinimetatud kasvuhoonegaase (või olid olulised mõlemad mainitud tegurid). Nüüd on Washingtoni Ülikooli teadlased eesotsas Sanjoy Somiga uurinud Lõuna-Aafrikast leitud 2,7 miljardi aasta vanuseid vihmapiiskade langemise jälgi, mis kõvaks kivistunud lohukestena on meie ajani säilinud. Nad arvestasid, et mida kõrgem on õhurõhk, seda aeglasemalt piisad langevad ning seda väiksema jälje keskmine piisk jätab. Katsetes mõõtsid nad, kui suuri jälgi jätavad mitmekümne meetri kõrguselt tilgutatud veetilgad Eyjafjallajökulli vulkaanipurskel välja paiskunud tuhka - materjali, mille sarnasesse ka omaaegsed vihmapiisad langesid. Fossiilsete piisajälgede suuruse põhjal nuputasidki nad siis välja omaaegse õhurõhu. Et õhurõhk on seotud atmosfääri paksusega, järeldasid nad väljanuputatud rõhu põhjal, et atmosfäär ei saanud tollal erakordselt paks olla. Siit jõudsidki nad järeldusele, et pigem päästis just kasvuhoonegaaside suurem kontsentratsioon kaugetel aegadel planeedi üleilmsest jääajast. Vaata veel: Fossil raindrops reveal early atmosphere (ABC Science)
