Kumb liigub – maailma või mina?
 Toimetas Kirsikka Kurg  Teadlased on teinud kindlaks kaks piirkonda ajus, mis võrdlevad silmade liikumist reetinasse jõudva visuaalse liikumisega. See on vajalik, tajumaks õigesti objektide liikumist. Need kaks piirkonda, mis on eriti head välise liikumise tajumises (isegi kui ka inimese silmad samal ajal liiguvad), asuvad aju tagumise osa ülemises pooles ja neid teatakse nimedega V3A ja V6.   Piirkond V3A näitab integratsiooni kõrgemat taset. Ta reageerib liikumisele meie ümber sellest hoolimata, kas me jälgime liikuvat objekti oma silmadega või mitte. Piirkond ei registreeri aga reetina visuaalset muutust, kui see on tekitatud silmaliigutuste poolt.   Piirkond V6 on sarnaste tunnustega. Lisaks suudab ta täita neid samu funktsioone ka siis, kui inimene liigub edasi. Arvutused, mida ajul on tarvis teha, on sellisel juhul keerulisemad. Komemõõtmeline edasiliikuv kujutis kattub sel juhul kahemõõtmelise külgliikumisega, mis on põhjustatud silmaliigutustest.   Saksa teadlased Elvira Fischer ja Andreas Bartels on uurinud neid piirkondi funktsionaalse magnetresonantstomograafia (fMRT) abil. Nimelt näidati uuringus osalejatele ajujuvamise protseduuriga samal ajal erinevaid visuaalseid stsenaariume. Näiteks tuli neil silmadega jälgida väikest punkti, mis liikus üle ekraani edasi ja tagasi. Mustriline taust oli sealjuures kas paigal või liikus erineva kiirusega. Kokku kuues eksperimendis mõõtsid teadlased rohkem kui tosinas erinevas situatsioonis aju aktiivsust.   Nendest katsetest tulid esile piirkonnad V3A ja V6, millel erinevalt teistest aladest, on selgelt väljendunud võime võrrelda silmaliigutusi võrkkestale saabuvate visuaalsete signaalidega. Sellised uuringud annavad rohkem aimu aju võimekusest ja haigustest, mille korral inimene pole võimeline õigesti tajuma liikumist.   Vaata veel: New functions of brain responsible for seeing movement identified (NewKerala)
