 Abeli preemia sai Ungari matemaatik
 Abeli preemia, mida tihti nimetatakse piltlikult ka Nobeli preemiaks matemaatikas, saab sel aastal 71-aastane Ungari matemaatik Endre Szemerédi tööde eest diskreetse matemaatika alal. Norra teaduste akadeemia annab kuue miljoni Norra kroonist ehk ligi 800 000 eurost auhinda alates 2003. aastast.   Diskreetne matemaatika tegeleb lihtsalt öeldes nähtustega, mis ei ole pidevad ega voolavad, vaid mõnes mõttes tükilised või teralised, näiteks täisarvude või abstraktsete võrgustike ehk graafidega. Üks Szemerédi tuntumaid saavutusi on omanimelise teoreemi tõestamine. See teoreem käib just nimelt täisarvude kohta ja väidab enam-vähem seda, et kui me võtame mingi väga-väga suure hulga täisarve, siis juhul, kui see hulk on piisavalt suur, on möödapääsmatu, et leiame nende arvude seast veidi väiksema hulga arve, mis paiknevad arvteljel täpselt ühesuguste vahedega, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.   Professionaalsemat  kõnepruuki kasutades, kuid siiski veidi ebatäpseks jäädes väidab Szemerédi teoreem, et piisavalt suures täisarvude hulgas sisaldub alamhulk, mis kujutab endast aritmeetilist rida. Sellise oletuse käisid mõned matemaatikud, sealhulgas Szemerédi talendi avastaja ja ka ise väga tuntud matemaatik Paul Erdös juba 1930. aastatel. Szemerédi tõestas teoreemi aastal 1975. Kasu on sellest ja muudestki diskreetse matemaatika saavutustest mitmes vallas, näiteks arvutiteaduses.     Mathematician's 'irregular mind' scoops Abel award (Nature)   
