Toidunappus ajas ürginimese kahele jalale
 Tänapäeva inimeste kauged esivanemad võisid hakata kahel jalal käima seepärast, et saada toitu ja muud väärt kraami rohkem ja kindlamini enda ainuvaldusse. Briti Cambridge'i Ülikooli ja Jaapani Kyoto Ülikooli bioantropoloogid eesotsas Susana Carvalho ja Tetsuro Matsuzawaga väidavad seda toidu pärast võistlevate šimpanside jälgimise põhjal.   Nad panid tähele, et olukorras, kus šimpansid soovivad toidupala kindlalt enda valduses hoida, tõusevad nad tihtilugu kahele jalale püsti. Asi on arvatavasti selles, et kahel jalal käies saavad nad korraga rohkem toitu kanda, sest käed on selleks siis vabad. Carvalho ja Matsuzawa teevad ajakirjas Current Biology järelduse, et kui inimese esivanemad sattusid aeg-ajalt elama keerukamatesse keskkonnaoludesse, kus eluks vajalikke ressursse tuli ette väga piiratud koguses, andis hea kahel jalal kõndimise oskus tihtipeale ellujäämiseelise, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.   Nad oletavad, et pikema aja jooksul kujuneski siis just sel ajendil välja tänapäeva inimeste seas lausa anatoomiliselt väljenduv kahejalgsuse kohastumus.    Vaata veel: Study reveals why our ancestors switched to bipedal power (PhysOrg)   
