Maailma teravaimad hambad olid väikestel väljasurnud konodondiloomadel
Toimetas Astra KallasmaaEelajalooliste loomade fossiile uurinud teadlaste sõnul on läbi aegade maailma kõige teravamad hambad ligi 500-200 miljonit aastat tagasi elanud konodondiloomadel. Kuigi neil väikestel vees elavatel silmulaadsetel elukatel olid imetillukesed millimeetripikkused hambad, on need teravaimad, mida iial Maa peal nähtud. Konodondiloomad olid primitiivsed silmulaadsed selgroogsed, kes surid välja umbes 200 miljonit aastat tagasi. Nende fossiilid on üliharuldased ja pärinevad enamasti Siluri ja Devoni ajastust. Teadlased oletavad ka, et need väljasurnud kiskjad võivad olla ühed esimesed selgroogsed Maal. Austraalias asuva Monashi ülikooli ja Suurbritannias asuva Bristoli ülikooli teadlased kirjutavad ajakirjas Proceedings of the Royal Society, et konodondiloomade hambad olid miniatuursetest mõõtmetest hoolimata niivõrd teravad, et suutsid kerge vaevaga liha läbi närida. Teadlased tegid neist väikestest ja peaaegu läbipaistvatest hammastest 3D-mudeli. Ühe uurimistöö autori sõnul olid konodondiloomadel hambad ainsad luulised moodustised kehas. Üliterav hambumus tegi mõõdult väikestele konodondiloomadele saaklooma ründamise lihtsamaks. Teadlaste sõnul annab konodondiloomade uurimine palju kasulikku infot selle kohta, kuidas toimus selgroogsete skeleti ja hammaste areng. Ka Eesti teadlased on teatanud konodondiloomade fossiilide leidudest Eesti Ordoviitsiumi ja Siluri liivakivides ja lubjakivides.Vaata veel: Tiny teeth evolution's sharpest (Monash University)
