Linnud näevad magnetvälja
 Toimetas Laur Kanger Teatud rändlindudel võib olla ilmakaarte taju konstrueeritud otse silmamunasse. See on otsekui ekraanile kuvatud oluline lennuinfo pilootide kokpitis, vahendab Physorg.com Oxfordi ja Singapuri ülikoolide teadlaste tähelepanekuid.   Teadlasi viis tõdemuseni, et magentvälja taju peab olema lindudel seotud nägemisega, tõsiasi, et linnud ei suuda öösel magnetvälju tuvastada. Teadlaste koostatud mudel näitas, et kui päikesevalgusest tulev footon langeb linnu silmas olevale kindlale moelkulile, sunnib see elektroni oma tavapäraselt positsioonilt mujale nihkuma. Nihe on mõõdetav üksnes mõne nanomeetriga. Kui elektron hakkab oma tavapärasele kohale tagasi nihkuma, põhjustab see elektrivälja, mis võib mõjutada linnu nägemist, näiteks kirgastades värve või suurendades vaatevälja heledust.   Molekuli asetsemine Maa magnetvälja suhtes mõjutab aega, mille jooksul elektron oma tavapärase positsiooni taastab. Nii mõjutab see ka linnu nägemisele avaldatava efekti tugevust.  Seejuures on niisuguseid molekule linnu silmas mitmel pool. Nende mõju avaldub vastavalt sellele, kuhu lind pea keerab  AjakirjasBiophysical Journal ilmunud artiklist selgub, et sellise nägemisaparaadi kujunemine käib üpris kergesti ning ei nõua täiesti uue tajuorgani arenemist. Teadlaste sõnul võib oletada, et kunagistel iidsetel lindudel andis selline kohastumus rändevajaduse tekkides teatud eelise. Nii muutus see võime põlvest-põlve üha paremaks, kuni tänaste väga teraste lindudeni välja.  Kuigi teadlaste teooria linnu silmasisesest kompassist nõuab veel edasist testimist, annab see häid ideid tuleviku magnetomeetrite välja töötmaiseks. Näiteks võiks sellist seadet ühendada kontaktläätsega.
