Äärmise häbelikkuse taga on aju kohanemisraskused
 Toimetas Kirsikka Kurg  Teadupärast on mõnedel inimestel raske olla tähelepanu keskpunktis. Mõni on aga nii häbelik, et ei suuda võõrale inimesele isegi otsa vaadata. Nüüd on teadlased teinud kindlaks, et äärmine ujedus võib olla tingitud puudujääkidest kahes piirkonnas ajus. Väga argadel ja pärsitud inimestel ei toimu nimelt mandeltuumas ja hipokampuse piirkonnas kohanemist uute stiimulitega.   Teadlased on avastanud, et ennast häbelikuks pidavatel inimestel võib esineda kohastumishäire teatud ajupiirkondades. Sellele järeldusele jõuti, kasutades pärsitud ja pärssimata temperamendiga inimeste aju uurimisel funktsionaalset magnetresonantstomograafiat. Samaaegselt fMRT uuringuga näidati vabatahtlikele pilte tundmatutest inimestest.   Pidurdamata temperamendiga inimesed ilmutasid piltide vaatamisel harjumise efekti nii mandeltuumas kui hipokampuses. Kuigi reaktsioon nende ajus kasvas uute nägude vaatlemisel, langes see jälle normaalsele tasemele, kui inimesed piltidel hakkasid mitmekordse vaatamise tagajärjel tuttavad tunduma.   Pärsitud iseloomuga inimesed aga ei kohanenud võõrastega ka pärast korduvat piltide vaatamist. See tähendab, et tuttavad näod vallandasid nende ajus sama tugeva reaktsiooni kui võõrad näod.   Uurimuse juhi Jennifer Urbano Blackfordi sõnul pakub selline võimetus harjuda võõra stiimuliga uusi neuroloogilisi mehhanisme, mõistmaks pärsitud iseloomule omast arga ja ettevaatlikku käitumist. Sellised inimesed võivad leida, et läbikäimine võõraste inimestega tekitab liiga võimsaid emotsioone, mistõttu valdavaks saab vältiv käitumine.   Blackford ja tema kolleegid usuvad, et kohanemisraskused on ka sotsiaalärevushäire üheks põhjuseks, mil inimene tunneb püsivat hirmu mingi sotsiaalse sündmuse ees. Sotsiaalfoobiat iseloomustab tugev ja püsiv kartus olukordade ees, kus tuleb tegutseda teiste inimeste juuresolekul või viibida tähelepanu keskpunktis.    Vaata veel: Shyness Study Examines How Human Brain Adapts to Stimuli (Science Daily)
