Saksamaal tuli päevavalgele 500 seni tundmata muinasjuttu
 Toimetas Laur Kanger Saksamaal avanes tõeline muinasjutu võlumaailm, kui Regensburgis asuvast arhiivist tuli päevavagele 500 muinasjuttu, millest suurem osa on seni tundmata. Lood on osa 19. sajandil tegutsenud ajaloolase Franz Xaver von Schönwerth'i müütide, legendide ja muinasjuttude kogust, mille ta korjas 150 aasta eest kokku tänapäeva Baieri liidumaa Oberpfalzi ringkonnast, vahendab The Guardian.  Vendade Grimmidega ühel ajal tegutsenud Von Schönwerth kulutas aastakümneid, et vestelda talurahva, tööliste ja teenijatega kohalikest kommetest, traditsioonidest ja ajaloost. Suusõnal aastasadu edasi antud tarkuse pani ajaloolane hoolega kirja. 1885. aastal tõdes Jacob Grimm, et kogu Saksamaal ei leidu teist nii hoolast ja tähelepanelikku rahvaluulekogujat, kui seda on Von Schönwerth.  Schönwerth koondas kogutu kolme köitesse pealkirjaga “Aus Oberpfalz – Sitten und Sagen” (“Oberpfalzi kombed ja muinaslood”). Raamatud ilmusid aastail 1857, 1858 ja 1859. Paraku ei köitnud need toona erilist tähelepanu ja vajus unustuse hõlma.   Nüüd sattus aga Regensburgi arhiivi kuraator Erika Eichenseer Von Schönwerth'i töid uuesti uurima. Oma üllatuseks leidis ta 500 muinasjuttu, millest suurem osa pole ilmunud üheski teises Euroopa muinasjutukogumikus. Näiteks on seal lugu neiust, kes nõia eest põgenedes muudab end tiigiks. Nõid joob sellest vee ära ja neelab tüdruku nõnda alla. Neiul on varuks aga nuga, millega ta lõikab end nõia kõhust uuesti välja.   Seni tundmata lugude kõrval on kogumikus ka oma versioonid nii mõnestki juba legendaarseks saanud muinasloost, nagu näiteks “Tuhkatriinu”.  Erinevalt vendadest Grimmidest ei püüdnud Von Schönwerth kogutud lugusid kuidagi ilusamaks või romantilisemaks muuta. Nii on vanad jutustused oma otsekohesuses otsekui lihvimata teemandid.  Schönwerth'i kogutud lugudest avaldati valik saksa keeles juba möödunud aastal. Kogumikule sai nimeks “Prints Skarabeus”. Skarabeus ehk sõnnikumardikas on tuntud selle poolest, et ta peidab oma suurima varanduse ehk munad sõnnikupalli sisse. Erika Eichenseer näeb selles tegevuses paralleele muinasjuttudes peituva elutarkusega. Polnud ju muistendid toona sugugi üksnes laste lõbustamiseks. Neis peitus kogu vajalik elutarkus ka noortele täiskasvanutele, julgustades neid kõikvõimalikke ohte ja väljakutseid ületama iseenda õilsuse, vapruse ja vooruslikkusega.  Schönwerth'i muinasjuttudest on valik ilmumas lähiajal ka inglise keeles. Schönwerth'i Seltsi kuuluv Regensburgi ülikooli kirjanduse ja kultuuriteaduste professor Daniel Drascek nimetab leitud jutuvaramut 19. sajandi saksakeelse maailma üheks tähtsamaks kultuurilooliseks pärandiks.
