Gorilla genoomi järjestamine selgitab inimese evolutsiooni
 Toimetas Laur Kanger Briti teadlastel on õnnestunud järjestada gorilla genoom. Kui seni arvati, et inimese lähim sugulane suurte ahvide seas on šimpans, siis hiljutine saavutus näitab, et genoomi tasandil on meil väga palju ühist ka gorilladega, vahendab Physorg.com.   See on esimene kord, kui teadlastel on õnnestunud võrrelda omavahel nii inimese, šimpansi, gorilla kui ka orangutani genoome. Ühtlasi heidab see uut valgust nii inimese kui gorillade evolutsioonile ja bioloogiale.  Teadlased uurisid läbi enam kui 11 000 geeni inimesel, šimpansil ja gorillal, et jõuda jälile evolutsiooniliselt tähtsatele geneetilistele muutustele. Selgus, et valdavas osas on inimese ja šimpansi genoomid üksteisele väga sarnased. Ometi on inimgenoom 15 protsendi ulatuses sarnasem pigem gorilla kui šimpansi omale. Šimpansi genoom on omakorda 15 protsendi ulatuses sarnasem gorilla kui inimese omale.  Uuringust ilmnes nii miljonite aastate eest tekkinud liikidevahelisi erinevusi kui ka see, et paljud muutused on toimunud eri liikidel ühtmoodi paralleelselt.  Nii inimese, šimpansi kui gorillade puhul kinnitasid tajude, kuulmise ja aju arenguga seotud geenid kiirendatud evolutsiooni. Seda eriti just inimeste ja gorillade puhul. Näiteks on kuulmise arengu puhul inimestel ja gorilladel täheldatavad paralleelsed geneetilised muutused. Seni olid teadlased veendunud, et inimese kuulmisega seotud geenide kiire evolutsioon oli seotud keele arenguga. Hiljutine uuring  näitab aga, et vastavad geenid olid gorilladel arenenud täpselt samas ulatuses. Seda ilma keele välja kujunemiseta.  Uuring selgitas ka liikide lahknemise ajastuse küsimust. Selgus, et gorillad lahknesid inimestest ja šimpansitest umbes kümne miljoni aasta eest. Umbes miljoni aasta eest toimus lahknemine ida ja lääne tasandikugorillade vahel. Lahknemine oli küll järk-järguline, kuid tänaseks on liikide erinevused selgelt märgatavad. Seda lahknemist võiks võrrelda šimpansite ja bonobode või tänapäevase inimese ja neandertallide omaga.   Teadlaste sõnul on lõpuks kaardistatud ja omavahel võrreldud kõigi suurte ahviliste genoomid. Ühtlasi on pärast aastakümnete pikkust vaidlust paleontoloogidel ja geneetikutel võimalik töötada  samas raamistikus, sest geneetikute tõlgendused vastavad sellele, millest räägivad kivistised.   Gorillad elavad ohustatud liigina täna üksikute isoleeritud populatsioonidena Kesk-Aafrika ekvatoriaalsetes metsades. Teadlased soovivad oma uurimusega pöörata muu hulgas tähelepanu selle harukordse liigi kaitsmisvajadusele. Vastav uurimus ilmus ajakirjas Nature.
