Uneaegsed hingamishäired võivad põhjustada lastel käitumisraskusi
 Toimetas Kirsikka Kurg  Lapsed, kes norskavad või omavad öösiti muid hingamisraskusi, võivad olla suuremas ohus käitumisprobleemide tekkeks. Uurimusest, milles vaadeldi andmeid umbes 11 000 Suurbritannia lapse kohta, selgus tõsiasi, et uneapnoe ja norskamine muutsid näiteks hüperaktiivsuse esinemise märgatavalt tõenäolisemaks. Uurimuse ühe autori dr Karen Bonucki sõnul võivad uneprobleemid kahjustada arenevat aju.   Ühe hinnangu kohaselt norskab magades iga kümnes laps ja 2-4% kannatab uneapnoe all. Obstruktiivne uneapnoe on hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Üheks tekkepõhjuseks võib olla norskamise tagajärjel tekkiv pehme suulae vibratsioonitrauma, mille tagajärjeks on närvikahjustus. Pehme suulagi muutub lõdvemaks ning norskamine muutub veelgi tugevamaks. Lõpuks muutub pehme suulagi ja neel täiesti lõdvaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Eriti laste puhul võivad probleemiks olla ka suurenenud kurgumandlid või adenoidid.   Uurimusest selgus, et hingamisteede probleemidega lastel oli 40-100% suurem tõenäosus käitumishäirete kujunemiseks 7. eluaastaks. Dr Bonuck usub, et uneaegsed hingamisprobleemid võivad neuroloogilisi häireid tekitada mitmetel põhjustel. Väheneb aju hapnikuga varustatus, segatud on „taastumisprotsessid” ja ajukemikaalide tasakaal.   Dr Bonucki sõnul polnud varem eriti tugevaid tõendeid selle kohta, et uneaegsed hingamishäired võiksid eelneda probleemsele käitumisele (näiteks hüperaktiivsusele). Viimase uurimuse kohaselt on aga selge nende kahe probleemi tugev seos, mida peaks arvestama ka laste käitumishäirete ravis.   Vaata veel: 'Child behaviour link' to snoring (BBC)
