LHC ilutehas standardmudelist kõrvalekaldeid ei näe
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Šveitsis asuva Suure Hadronite Põrguti LHCb eksperimendi teadlastekollektiiv teatas Itaalias toimuval Mordiond'i konverentsil, et on B-mesoniteks kutsutavate osakeste lagunemise uurimisel kinnitanud standardmudeli paikapidavust ning seadnud uued piirid võimalikele uutele füüsika alusteooriatele.   Kaasaegse maailmapildi kohaselt saab kogu nähtav aine universumis koosneda kaheteistkümnest erinevast baasosakesest. Nende käitumist juhivad omakorda neli fundamentaaljõudu. Füüsika üheks tippsaavutuseks peetavas standardmudelis on läinud korda ühte ühendada ühte teooriasse neist kolm, gravitatsioon teistega sobituda ei taha. Seega on selge, et standardmudel ei saa olla lõplik lahendus.   Seetõttu üritatakse pidevalt leida olukordi, kus standardmudel paika ei pea. „Me arvame, et standardmudel peab kusagil töötamast lakkama ja kobame pimeduses, et lõpuks avastada, kus see ikkagi aset leiab,“ naeratab Tara Shears, LHCb töörühma liige. Teine viis selleks on uurida juba teadatuntud osakeste lagunemisprotsesse ning kindlaks teha, kas lagunemisel tekkivate osakeste hulk on ikka täpselt sama, kui standardmudeli poolt ennustatu. LHCb keskendub selleks beauty-kvarkidele, mis on massilt omasugustest üks raskeima.     Sellest hoolimata tekib neid valgusekiirusele lähedastel kiirustel liikuvate prootonkiirte kokkupõrkel piisavalt, et nende kohta head statistikat teha. Beauty-kvark tekib üksi haruharva, harilikult on see seotud mõne teise kergema kvargiga, moodustades mesoneid. Suure massiga osakeste eluiga on samas ülimalt lühike ning need lagunevad kiiresti. Mõned neist võivad lagunemisel jätta endast maha erakordselt selgeid jälgi või uusi osakesi. Üks sellistest on 'Bs' meson, kus ilu-kvargiga on seotud antistrange ehk veider-antikvark – strange-kvargi antiainest kaksik.   Standardmudeli ennustuse kohaselt peaks tekkima kaks müüonit (elektronidele sarnased, ent nendest raskemad osakesed) miljardi 'Bs' mesoni lagunemise kohta vaid kolm korda. LHCb töörühm uuris selle ning seeläbi ka standardmudeli kinnitamiseks kümne miljardi 'Bs' mesoni lagunemist. „See lagunemine on nii võrratult selge ning seda on eksperimentaalselt väga kerge üheselt kinnitada, ent ometigi leiab see standardmudelis aset nii harva,“ märgib Shears. Oodatust rohkemate sündmuste korral oleks see selge märk 'uuest füüsikast.'   LHCb analüüs lisab aga kindlust praegusele standardmudelile. Füüsikutel õnnestus kinnitada, et miljardi 'Bs' lagunemisel tekkis kaks müüonit vähem kui 4,5 korral. Täpset, standardmudeliga kattuvat hinnangut ei saa veel anda andmete vähesuse tõttu. „Me tõesti loodame, et meil on selle aasta lõpuks piisavalt andmeid, kuna tõenäoliselt kasvatame me andmepagasit selleks ajaks kahekordselt,“ oletab Shears. Viimane võimaldaks statistilist viga tunduvalt vähendada.   Siiski on töörühma hinnang piisav, et üpris suur hulk võimalikest standardmudelile asendust pakkuvatest teooriatest välistada. „Sealhulgas osa supersümmeetria variatsioonidest. Lisaks ka näiteks leptokvargi teooria, mis lubab uute osakeste leptokvarkide vahendusel kvarkidel ja leptonitel vastastikmõjusse astuda,“ selgitab eksperimentaalfüüsik. Viimane ei juhtu standardmudelis mitte kunagi. Samal ajal ennustab supersümmeetria, et igal kaheteistkümnel baasosakesel sellest tunduvalt raskem partner.Ent Shears ei jäta lootust, et millalgi neil siiski standardmudel lõhkuda õnnestub. „Täiesti erakordsel kombel pole veel mingeid märke, et see katki minemas on, mis muudab otsingud valdkonnas tähtsaks. 'Bs'-mesoni lagunemine on ainult üks võimalik viis, kuidas uue füüsika juurde jõuda. Teiste sõnadega, LHCb on uue füüsika otsinguid alles alustanud,“ jääb Shears mõttesse.    Täna esitletakse Moriondi konverentsil ka viimaseid Higgs'i otsingu tulemusi. Uute analüüside olulisus selgub päeva jooksul. 
