Ämblikuniidist viiulikeeltel on siidiselt pehme kõla
 Toimetas Laur Kanger Ämblikuniit köidab tedlaste tähelepanu ikka ja jälle. Nüüd on Jaapani teadlased leidnud sellele rakendust viiulikeeltena. Ämblikuniit annab pehme kõla, mis on lähedane tavapärastele sooltest või metallist keeltele, vahendab BBC ajakirjas Physical Review Letters ilmuvat uuringut.  Shigeyoshi Osaki on aastaid olnud huvitatud nii ämblikuniidi rakendusvõimalustest kui ka keelpillidest. Tema sõnul on muusikuid enamasti köitnud viiuli kõlakast mitte poogen või keeled.  Osaki kasutas aga 300 vangistuses peetud Nephila maculata liiki esindava ämbliku niiti, et meisterdada neist viiulikeeled. Iga keele jaoks kulus 3000-5000 niiti, mis keerutati ühes suunas tihedalt kokku. Seejärel võeti kolm niidipõimikut ning pöörati neile peale teistpidi vint.  Valminud keelte tugevustest näitas, et need jäid mõnevõrra alla võrdlemisi harva kasutatavatele sooltest keeltele. Küll aga olid ämblikuniidist keeled tugevamad kui alumiiniumkattega nailonkeeled.  Elektronmikroskoobiga tehtud uuring näitas, et kui keel ise oli kaunilt ümar, siis niidid, millest see kokku keerutati, olid väga erineva kujuga.  Ometi olid niidid nii tihkelt kokku surutud, et nende vahele ruumi ei jäänud. Osaki sõnul tagab just see iseärasus keelte tugevuse ning ainulaadse tämbri.  Viiudlajad, kes ämblikuniitidel mänginud on, tõdevad, et keeltel on kõla, mis annab võimaluse luua uut ja huvitavat muusikat.
